Kuradi pederastid!

Ükskord vist eelmise aasta kevadel või nii, sattusin jalutama vanalinna tänavatele.
Harju tänaval kõndis mulle vastu suur ja värvikirev seltskond - üles vuntsitud kui lihavõtte munad. Tahtsin juba pärida, et kes siis teie olete kui ühtäkki tormas minust mööda mustade särkidega töölisrühm ja hakkas eelpool kirjeldatud seltskonda sakutama. Koputasin ühele, kes vähem löögile pääses ja seetõttu tiba vähem hõivatud oli seljale ja küsisin, et kes need on keda sakutate ja miks? Morni näoga mees keeras ümber ja ütles tõsiselt: "Need on pederastid! Neid peab sakutama, siis teavad!"
"Ahhaa," mõtlesin rõõmsalt "need siis ongi pederastid!" Nuputasin veel, et mida nad teavad, kuid nüüd oli ka see, kellelt ennem küsisin, sakutamisega nii ametis, et ei tihand küsimisega tüüdata. Ostsin endale ühe õlle ja hakkasin rõõmsalt ja poole targemalt kodu poole kõmpima. Teel möödusin ühest üsna värvikast balti-jaama parmust, kes tundus mulle kui valgustatule üsnagi pederast. Astusin talle julgelt ligi ja sakutasin teda natuke. Küsisin, et noh, kas nüüd tead? See aga õiendas ainult midagi segast vastu ja hakkas kiiresti must eemalduma. "Heh!" hõikasin ma "Pole sa mingi õige pederast!"
Üleeile hilja, juhtus aga nii, et läksin vene Delfisse ja hakkasin kommentaare lugema. Mida rohkem lugesin, seda rohkem sai selgeks, et hoopis eestlased on pederastid! Püstitasin seal ka küsimuse, et mis värk siis on, et mulle kunagi ühed mustade särkidega mehed rääkisid, et hoopis sellised värvikad ja ehitud tegelased on pederastid, kuid vastuseks hakkasid kõik mulle läbisegi rääkima, et ma olen hoopis fashist! Täitsa kummaline ikka - läksin peegli ette ja silmitsesin ennast. Kohe pikalt. Vaata kuidas tahad, aga mingit kirevust ja värvitust endas ma ei näind. Raputasin siis naist: "Naine, naine! Tead! Me oleme pederastid!"
"Ära seleta, ma tahan magada!" käratas ta vastuseks ainult.
"On ikka pederast!" imestasin ma "Tahab magada!"
"FASHISTID EI MAGA!" hüüdsin ma teda tugevamini raputades, kuid see ei teind väljagi
"Pole sa mingi pederast!" ütlesin ja lõin siis käega. Endale aga sikutasin padja seest paar värvikat sulge ja proovisin neid kuidagi pähe panna. No ei ei ole nagu seda va noh, seda erilist sädet või asja mis tookord vanalinnas nendel uhketel tegelastel.

Mõtlesin, et lähen uurin asja teiste pederastide käest eesti delfis.
Lõin mingi suvalise esimese teema lahti ja hakkasin vastuseid otsima.
"PÜHA PAUK! KAS MAAILM ON PÄRIS LOLLIKS LÄIND!" mida rohkem loen, seda selgemaks saab, et hoopis venelased on pederastid! Mida kuradit! Üritasin küsida, et no mis värk on, et ma sain aru, et meie oleme pederastid, kuid siis hakkasid kõik läbisegi õiendama, et olgu ma tibla vait.
Mis tibla? Aga pederastid? Kes siis pederastid on?

Hommikul tööle jalutades nägin ühe plangu peale soditud kirja: "Ansip on pederast!"

Fakk!

Seletasin ägedalt zhestikuleerides ja kõrgendatud häälega ühele mööduvale vanamutile, et saad aru, mind ei huvita kes need pederastid on, ma tahan teada kes need musta särgiga tegelased on!
Mammi arvas, et juu nad mingid pederastid on

Täitsa õige ju!

Vat aga see on tegelt hariv lugemine

Kes ei mäleta oma nime

Käisime nädalavahetusel ema juures igaaastaseks, kevadiseks ilusaks traditsiooniks kujunenud kalmistu korrastamisel, kus me ikka oma perega käime rehadega üle suguvõsa kalmud - korrastame, koristame ja seame korda. Ühtlasi varastasime tühjaks kohaliku poe ja peksime vallamaja aknad sisse. Oli ilus ja kena nädalavahetus.

Rapla Jeesus kasutab Shamtut!

Minu õpetaja koolis kõige parem ta
sinu omast kindlalt 20 korda parem ta
tähti eriti ei õpetand
meil polnu huvi ka
hoopis näitas kuda peksta
pildi kaotand telekat
VOH!

Kas vajutan või ei vajuta või tõmman hoopis?

Kummaline on see elu ikka.
Sünnib see inimlaps siia ilma, naiivne ja hea.
Siis aga hakkab iga päevaga järjest enam ja enam elu karm reaalsus kohale jõudma. Saad teada, et inimene ei saa lennata nagu lind, et talvel sajab lund ja et täiskasvanud peavad tööl käima. Siis pead kooli minema, siis tööle ja siis saad 36 aastaseks ja veel paar kuud ning siis läheb see juhipoolne aknatõstuki mootor kah kurat katki.

Alaska spioonid 100 meetrit kaldast

Õhus on tunda kevadet...
vaatasin kalendrist

Tädi Helmi sügavik

Kas ema südant tunned sa
ta üldist anatoomiat
aeg andis jõu mul tagasi
kuid mõistust mitte iialgi

Onu antoni triibulised mubad

Jaan haudus kartuleid.
Jaanil oli tunne, et korra elus peab iga poissmees ka heeringaga sinasõprust tegema ja MILLE KURADIGA SA NEID SIIS SÖÖD KUI MITTE KARTULIGA! karjus ta vihaselt naabrieide peale

Ka meil majas asjad siiski liiguvad

Et veelgi rohkem rahuldada inimeste vajadusi, otsustasime korteriühistuga, et palkame mehe, kes iga ööse kell kaks tõuseb üles ja käib uksetgant uksetaha ja...

Siin läkski segaseks, et mida siis...

Otsustasime teiseks, et siis saadame ta perse

Nägin Aivarit II

Kohtusin Aivariga juhuslikult tänavanurgal.
Alul möödusime rahulikult teineteisest ning puudutasime kergelt oma kaabu nokkasi sõrmeotstega. Ja justkui kõik.
Olin sunnitud siiski mokaotsast lisama: "Hellõu mister kapten Kloss"
Aivar astus kaks sammu tagasi kui tagasikerimisega ja tõstis näpuotsad kaabuni nagu enne ning küsis: "Härra, kas te räägite minuga?"
"Mine perse Aivar!" ütlesin "See olen ju mina, Juss! Kas sa üldse ei mäleta?"
"Ei tule kuidagi tuttav ette jah" vastas Kaido.
Ka minul oli piinlik teiste tülitamise pärast.
Tegin näo nagu oleks just kange kakahädapärast trammist väljund

Aga kas ka mahub?

Minu vana rätsepa iste

Teate ninaga mul
jõle hullud lood
jookseb vett ja
väga meenutab ta sood
korra tahedamaks läks
siis ninast tuli mull
paljud aplodeerisid
tõesti jõle pull

Varga peas põleb petrooleumi lamp!

Tänaseid toimetusi homse varnas näeb
aga võõrast palki surmani
juhhei!

Mõrvari lapsepõlv

Meeldib mõtelda mul
et olen ikka vägivaldne mees
Undki näen, et nuga minu
ikka kuskil neeru sees
aga ükskord nägin
lapsele et tegin pai
kiirelt ennast näpistasin
karjusin ka AI

Aeroobica cuninganna

Minu pruut on
fitnessklaabis võitlejanna
Sadakolkend kilo kaalub
talisuplejaid käib
suvel peksmas rannas

Kuid et südames ta pole paha
seda teadma peab
lihtsalt libatalisuplejatest
eesti lahti saama peab

Hilinend riim

Naised, naised, naistepäev
oh mis seelik, oh mis poos
Oma naisele, et poleks vaev
kingiks on mul sahharoos

Mõtlesin sellise nalja välja:

Korra aastas, kes rohkem, kes vähem, jõuame ikka mõtteni oma eluviise muuta - jätta suitsetamine, hakata füüsise eest hoolt kandma. Nii ka mina mõtlesin, et hakkan õhtuti jooksma.
Panin dressid selga, läksin õue ja jooksin minema

Ohsa püss! Nüüd see ka veel!

Korra aastas, kes rohkem, kes vähem, jõuame ikka mõtteni oma eluviise muuta - jätta suitsetamine, hakata füüsise eest hoolt kandma. Nii ka mina mõtlesin, et hakkan õhtuti jooksma.
Panin isegi dressid selga ja läksin õue.
No aga kuhu mul enam joosta, eesti on ju juba 15 aastat vaba! Rehmasin käega ja läksin tuppa televiisorit vaatama.
Tulevad teinekord ikka igasugused naljakad ideed ja mõtted. Hea kui jätkub kainet meelt õigel ajal pidurit tõmmata.
Oijahh.

Jüri Gagaarini saiapäts

Läksime Kaleviga luurele.
Õhk oli kastepiiskadest tiine, luurasime 30 meetrit ja kuulatasime. Kõik oli vaikne.
"Ohhohhooohhhooooo!" möirgas Kalev, sest otsustasime vaenlast üllatada.
Kuid keegi ei vastanud.
"Vaenane magab!" arvas Kalev
"Sa oled shokolaad!" arvasin mina
Kalev andis 25 krooni
Kallistasime

Kuidas me ükskord traktorit käivitasime ja kuidas siis Arno selgitas teistele, miks sellel üritusel jumet pole

Järjest sagedamini leiavad paljud inimesed ennast mõttelt, et milleks see kõik? Mille nimel?
Ja järjest sagedamini leiavad ülejäänud ennast küsimuselt, et millest jutt üldse?!

Mida me teame kuid ei taha kunagi hästi mäletada

Rauno oli 42 aastane poissmees. Rauno mõtles tihti, et miks tema siiani veel poissmees on. Rauno sättis end isegi peegli ette, et veenduda ega tal midagi viga pole. Kuid ei - kõik tundus olema kena ja korralik.
Seejärel hakkas Rauno tihti mõtlema, et miks ta siiani veel 42 aastane on.










jobu

Mul on kaks toredat poega ja üks neist on ralliauto!

Ma ei olegi teile rääkind, et meie maja Elmo!
Meie majas elab Elmo. Ükskord oli nii, et otsustasime majarahvaga Elmot külastada. Elmo saime kohe nõusse ka, aga siis jälle hakkas majarahva hulgas jõle vingimune, et kas Elmo on ikka seda väärt ja üldse. Küsisin siis ka, et kulla inimesed, meil on ju üks maja ja üks kodu, et katsume ikka kuidagi omavahel läbi saada, millega oli enamus rahvast ka kohe päri. Nüüd edaspidi ongi kuidagi nii kujunend, et no kuidagi saame läbi tõesti, aga noh.

Kas ausaid matuseid saab üldse olla?

Ahah, meelde tuli:
Kuldnokk
Rullnokk
BMW
Kuldnokk
nokkis
üle tee
Üle sõitis
BMW
Tuli kevad?
Tuli jee

Meie tõime hiire tagasi.

Homikukohvi kõrvale jõin kohvi ja vaatasin aknast välja. See tähendab saia. See tähendab et kohvi jõin nigunii, aga saia ammustasin kõrvale. Vaatasin õue ja nägin kuldnokka ning hammustasin näppu. See tähendab, et ma nagu hammustasin saia kuna sõin seda, aga näppu hammustasin nagu teises mõttes see tähendab et ma ei söönd näppu, kohvi ju jõin! Läksin nii närvi, et karjusin kuldnokapeale. No nüüd tuli siia ka kirjaviga.
Novat

Et siis kuldnokk eksole.
Nüüd läks meelest, et mis lugu selle kuldnokaga oli

Miks on eesti meedias kallutatud jõud

Ja nüüd, et oleks tagatud võrdse kohtlemise printsiip, tahaksin ma visata ka kivi Isamaa kapsaaeda.
Lugupeetud proua Ester Tuiksoo rahvaliidust, kui satud seda ploogi siin nägema siis anna palun teada, kus leidub meie ilusal isamaal mõni ilus kapsaaed kuhu see kivi visata - kurat, ma ei jõua teda varsti enam vedida!

Suur tänu kõikidele, kes oma hääle minu pärast ära karjusid!

Suur tänu kõikidele, kes oma hääled valimistel mulle üritasid anda.
Olgem ausad, alguses pani see mind pisut imestama ja kõige esimene hääl isegi ehmatas.
Kuid mingi hetk harjusin ja nüüd tunnen isegi puudust.
Kasutangi siinkohal võimalust, et anda ristsõna võitjatele üle auhinnad - palun, siin nad on. Ja siis need.
Ja nüüd laulame kõik selle laulu kus peaosades on Edgar Vilja-Savisaar, Liis Tappo-Treial, Heimar-Maarika Lenk, Jüri-Rein Ratas ja külalisesinejana Kiilakas-Valgesärgikuidlipsuga Mees.
Kurat, noodid unustasin ju koju!
Kuid Ükskord me sõidame niikunii! (nigu Elmar Sepa purjus auto):

P.S. tegemist ei ole keskerakonna järelvalimiste kampaaniaga - eestlane ütleb, mida süda mõtleb! ja magu ja rupskid ning aju, sõrad ja muu, mis pole just päris filee või nii.
Noh, ega ma seda poliitika köögipoolt teagi nii hästi.

Valitud!

Niisiis, see asi ka tehtud.
Käisin ka mina valimas ära.
Panime end kogu perega maitsekalt riidesse ja läksime. Kõige ees sammusin mina, käes suur eesti lipp ning pere tuli riburadapidi järgi. Mittekodanikud vaatasid kadestavate pilkudega, nemad vaesekesed jäävad ju ilma viineritest, apelsinidest ja ketshupist, mida valimisjaoskaonnas inimestele jagatakse. Isegi kahju oli neist omal moel, kuid tegin südame kõvaks ja sundisin ennast neid parastama. Kuna meie valimispunkt asub raudteekoolis teisel korrusel ja seal on nii pikk trepp, et keskerakonna valijad ei suudagi üles ronida, jäin ka mina solidaarsusest fuajeesse. Selgitasin kõigile kui ilus on isamaa ja kes selle sousti kokku keeras!
Ühtlasi valisin endale ühe vanema daami rahakoti.
Ilus on eesti, kus kõigil on võimalusi - tuleb need lihtsalt üles leida ja omastada

Mis parteisse kuulub tegelikult Savisaar?

Täna arutasime tööjuures poliitikat ja rinevate parteide käitumisi ja keda valida ja jõudsime ühtäkki sinnamaani, et Reform on kuidagi oma näo kaotanud.
Paavo, kes elab maal ütles, et vat jah pagan, et tema oli ükspäev metsavahel seda maas näind, aga polnd sellepeale tulnud, et see tagasi viia või sellest teatada.
Kahju ju tegelt

Poliitiliselt korrektne korrektsioon

Ka heterod on peded!

Teine homomeeste vanasõna

Kui partnerid omavahel ei räägi läheb asi järelikult perse!

Prnokssõduriga trollipeale, aga kuhu siis? Osa II

Kõik oli ilus, aga siis avastasin hirmuga, et vai perkele, et kuhu siis kolm vaprat sõdurit edasi lähevad? Selles mõttes on kõik teed lahti, et isamaasõja veteran ei pea trollisõidu eest maksma (no kui peab võtame autumaadi), aga novot jah, et siis mõtlesin et põrutame peaaegu järgmisse peatusse (vabadusväljak) aga tegelt hoopis poolel teel käseme trollijuhil peatuse teha. Ja lähme hoopis Ratta Jürtsile külla. No seda et kui me oleme nüüd juba neljakesi koos kõvasti viina võtt (unustasin mainimata, et enne trollipeale minekut tuleb sealt tõnismäe viinapoest läbi hüpata ja juure võtta, sest vana bütsantsi komme nõuab ikka linnasia külastades ka kingitust) ja oleme täitsa purjus siis loobume meie kahekesi oma säärikutest ja tekitame olukorra, kus soldat ja jüri on teineteise taga samades säärikutes ja teevad seda va mägilaste lambarõõmustamise nalja. Või noh nigu seal ajakirjas Dirigent pildil Jüri oma isale tegi...
Siinkohal ajas eit mind unest üles ja kamandas tööle

Läksime pronkssõduriga trollipeale

Vaja on kahte säärikutega meest ja pudelit viina.
Pool pudelit peab kõigepealt ära jooma ja siis minema pronkssõduri juure, et üks mees seisab ühele ja teine teisele poole sõduri kõrvale. Ning siis üks mees paneb ühe pronkssõduri jala oma sääriku säärde ja teine teise omale ja siis hakataksegi kaelakuti trollipeatuse poole minema. Juuakse koos kolmekesi viina ja lauldakse "Katjushat". Öine valve isegi ei julge midgi öelda kui vanad sõjakaaslased trollipeale lähvad.

Vastlapäeva eri kaubanduskeskuses KUI LÄHED VAID PIIMA OSTMA

"KES SIIN VASTU KUKLIT TAHAB SAADA?!"

VAstuhakk peab olema alati kõike hõlmav ja rohujuure tasandilt

Kahtlustan viimasel ajal, et mul on nuhk sabas.
Nüüd nagu peeretangi palju ja sõidan salvo kelguga.
Valin spetsiaalselt konarlike teid ja et hüpekaid oleks rohkesti.

Mis värvi kitse ostis kalle kusta?

Täna oli meil tööjuures sümpoosium teemal: "Kellele lüüakse hingekella?"
Meie imestuseks võtsid kõik tõesti innukalt osa ja tõesti olid ka vastused küll arukad, küll nutikad ja väga laiast areaalist, mis näitas, et meie inimesed on üsna hästi kursis ühiskonnas toimuvaga. Vastuseks pakuti küll, pronkssõdurit, küll valitsust, küll tiigrihüpet jne. Kõige naljakam vastus oli hernest hemingveile! Küsisime, et mis mõttes hernest ja et miks mitte porgandist või oast?
Naersime ennast puruks.

Täna on lisaks kõigele ka teisipäev!

Lihtne õpetus, kuidas talvel, külmal ajal, lastele rõõmuks lihtsate vahenditega oma väike siilipoiss valmistada.
Selleks läheb teil vaja natuke õhupalli, pisut kaktust ja labidas.
Õhupall ja kaktus (ka traat kui aus olla) tuleb teil koju tulles võimalikult nähtaval kohal hoida, et naabrimees saaks küsida, et noh, mis sa loll pühal vastlapäeval õhupalli ja kaktusega teed (noja muidugi ka traadiga)?. Siis vastate muidugi, et loomulikult teen ma oma lastele, keda ma armastan ja kelle jaoks pole mul millestki kahju, ühe korraliku vastlapäeva siili.
Võite kindel olla, et loll naabrimees teebki oma lastele õhupallist ja kaktusest siili. Debiilik.
Teie aga võtate labida ja lähte sügisel lipuga märgistatud kohakesse ja kaevate siili välja, sest olgem ausad - miski ei rõõmusta last rohkem kui päris elus lemmik.
Kas saite aru või peaks mõnd kohta kordamagi?

Magus kättemaks!

Aga kana räägib siis kui kukk pissib!

5 minutit võimlemist iga päev, näitab inimese haridustaset!

Hakkasin tõsiselt mõtlema teemal, et kas ma tunnen kedagi, kes tunneb kedagi, kes teab, kedagi mida, kus ma tean midagi, mis hädagi midagi, polegi...hullusti? Mida perset?
Edasi kus see kesknädala osa tuli, läks mul päris sassi.

Käisin Tartus - olin Zavoodi peldikuturvamees!

Eestil läheb hästi: on majanduskasv, eelarve on plussis ja isegi HIV-iga nagu ma aru saan on kõik positiivne.

Õhujõudude saiavaras

Tere
Väga palju on viimasel ajal küsitud, et miks tänapäeva nored nii palju joovad.
Jah, mõtlesin ka mina, et tõesti, miks see nii on.
Ja kui vastuse leidsin, tundus esmapilgul lihtne, et kohe ei usukski.
Asi on nimelt selles, et no aga kuidas saakski eelmise sajandi 30ndate või muinasaja noored tänapäeval palju juua!?
Nonsens!

Veidi korrektsest keelekasutusest

Tere
Täna tahaksin ma veidi sõna võtta ropendamise teemadel.
Nimelt on väga paljud ühiskonna liikmed ekslikult arusaamisel, et ropud sõnad on a priori (tore sõna, aga keegi ei tea mis tähendab) pahad või et neid peaks kuidagi vältima.
Tegelikkuses asi päris nii ei ole.
Vaadelgem asja nüüd täiskasvanud väljakujunenud infovahetusoskusega inimese tasandilt.
Siin väike näide:

Talumees tuleb tuppa ja ütleb täis ülimat erutust eidele:
"Eit kurat! Türad on jälle kogu sita perse pand!"
Millele eit reageerib täiesti adekvaatselt, peegeldades muret ja hingevaeva tekkinud kaose üle:
"Vana sitt! Siis on ju perses!"

Mõlemale osapoolele on selge, et lambad pääsesid aedikust ning sõid kogu talveks varutud heina ära, mis on väga traagiline ning kahetsusväärne ja mis paneb vestluses osalejad pikemaks ajaks keerulisse olukorda. Võimalik koguni, et tekib vajadus süüdlasi karistada. (eriti kui mõni tähtpäev on saabumas)

Kujutate sama sündmust nüüd sellise seletuse abil:
"Armas naine, nüüd läks vist natuke pahasti. Nimelt lambad pääsesid välja ja sõid heina ära." Millele reaktsioon oleks järgnev:
"Ahah. Nojah, mis teha."

Vahe on märgatav, kas pole?
Loomulikult kui mingid nagamannid kasutavad vänget keelepruuki, et omaarust pääseda tänu sellele kuidagi teiste silmis kõrgemale tasemele loomade hierarhias, mida teismeliste seltskond, oma veel välja arenemata maailmatajumisega kahtlemata kujutab (sama käib ka noorpoliitikute kohta) siis see on ropp tema ropus tähenduses.

Ühesõnaga tavakasutuses ropud sõnad on oskaja suus tegelikult ülimalt infot täis pressitud verbaalsed märgid.

Ja nüüd üks homomeeste vanasõna:

Ilusad asjad kipuvad ikka perse minema!

Haritlase surm

Eila suri ära
minu kärnas koer-
õpetatud peni suri
õlle sabas poes

Ka poliitikutel on inimese nägu, vähemalt osadel

Kalle Mihkels kirjutas oma blogis mu meelest küllalt ilusa loo ühest päevast oma tööl, loodan, et Kalle ei pahanda kui ma selle ka siia riputan:

Suplus 15-kraadises külmas

Sellel nädalavahetusel käisime mina, Tarts ja Reijo Harku järvel talisuplust tegemas. Kaasa sai võetud transistorraadio, pakk kaarte, pool kilo vorsti ja pudel viina ning loomulikult ka ujumispüsksid. Rajasime kohe ka jääle suure ja uhke vettehüppe torni, sest olime, nagu targad mehed ikka kaasa võtnud ka paraja koguse laudu ja naelu ja haamri ikka ka. Ja siis oligi kõik talisupluseks valmis. Esimesena ronis hüppetorni Tarts. Seal ta siis seisis uute ameerika ujukate väel ja ujumisprillid ees nagu Rein Arenil filmist lõbusad kurvid ning valmistus. Ja siis - Tarts hüppas, tehes õhus ilusa kaare ja maandus plärtsi vastu jääd surnuks. Tegime kohe Reijoga näod, et meie mmängisime kogu aeg kaarte ja ei tunne seda surnud pensionäri. Õues oli külm ja politseid nagu ei tulnudki. Tegin pärast trollis nalja, et muidu lahe, aga külm raisk võttis tilli ära. Trollijuht naeris.

Ja kartul olgu sügiseks võetud!

Läksime perega hamabaarsti juurde.
Olime sabas kohe pärast Kristjan Popat.
Mingi hetk trügisid vahele kaks lolli naist.
Kristjan Popa ütles, et need on minuga.
Koheselt läks kakluseks, sest ka kõik teised kuulsad poola hambapastastaarid ütlesid, et need naised on nendega.
Kehitasime koos hambaarstiga õlgu.
Siis kehitasime ainult hambaarsti õlgu.
Ja siis väänasime natuke hambaarsti õlgu.
Sidusime hambaarsti tooli külge ja küsisime, et kas tahad tuimestusega vä?
Hamabaarst noogutas ja siis küsisime, et kas lokaalsega?

Täna mängime malet!

Vana idamaa vanasõna ütleb, et mida rohkem aega sul on, seda rohkem sa seda kulutama pead.
Sellest tarkusest lähtudes läksimegi ükspäev kaubanduskeskusesse, mis tänapäeval pole pelgalt hädatarviliku toidukauba soetamise koht, vaid ka suur kultuuri ja vabaaja keskus.
Olime kõik parajalt õhinas.
"Noh!" ütlesin ma kõigile uksel "Andke nüüd minna!"
Lapsed vaatasid mulle otsa ja volksutasid silmi.
Vanem küsis, et mida?
"Mis mida! Hopp, hopp!" sisistasin ja lükkasin teda, kõik ju vaatasid ümberringi.
Ostsin endale puhvaika poliitiliselt korrektse kirjaga "Puud Ahju!", aga tuju oli endiselt sitt.

Kaua vüib!

Kui uuel aastal tööle tulin siis nägin kohe, et ühe tooli küljest oli kruvi ära kukkunud ja ma pidin silmad peast nutma. Millegipärast läksid mõtted automaatselt kooliaja peale kui me kõik veel oktoobrilapsed olime. "Mida mõtted!" karjatasin isekeskis. Vaatasin kiirelt paremale ja vasakule, sekretär oli oma kaelarätile huulepulgaga lilled teind. "Kõik me üritame kuidagi nüüd ettevõtlusega" mõtisklesin ma aknast välja vaadates. Lõin endale jalaga näkku

Jõudu Raits!

Ükspäev käisin riigikogu infotunnis.
Olin just kõnepulti roninud kui avastasin, et justkui mingi okas oleks kurgus - no nuta või naera, häält ei saand kohe kuidagi suust. Igaks juhuks tegin mõlemat - nutsin ja naersin, noh et nagu poliitiliselt korrektne. Siis rääkis Reiljan anektoodi jänesest, kes pidi apelsini endale persse pistma ja samuti nuttis ja naeris, sest tagant pidi tulema hunt arbuusiga.
Olen küll maalt, aga juured on ikka nii läbi lõigatud, et ausalt öelda enam ei mõista hästi neid agraarnalju. Kas mäletate et Jüri Mõis tahtis ju kunagi üldse kõik eestlased linna kolida?

Eurovisiooni telgitagustest

Tegelikkuses oli nii, et alul kui jumal maailma lõi siis tegi ta ju ka mehe ja esimehe mehe nimeks sai Aadam. Jumal vaatas, kratsis kukalt ja ütles, et nää, igavene sitt kukkus jälle välja - kole kui öö ja haiseb sibula ja samaka järgi. Tarvis uus teha. Mõeldud tehtud. Vähe aja pärast oligi uus inimene valmis ja sellele sai nimeks Paadam. Poiss oli kui ponks - ilus, ülikonnas ja lipsuga ja peas hõbehallid lokid kui Rüütli Arnol. Varsti panigi Paadam paradiisiaiast minekit ning tänu sellele apsakale peame me kõik korra aastas kuulama palju koledaid laule.
Jumal kibestus, tõmbus endasse ja lõi naise.

Raudteemuuseumi pederast

Ja nüüd väike õpetus pere pisematele:
Varsti on valimised. Nüüd ongi õige öelda oma vanematele keda valima peab.
Isale öelge, et isamaad ja emale, et emamaad ja ise olge sellise hästi kavala ja laheda näoga, siis nad lähvadki omavahel lõpuks kaklema, et kesse keskerakonna poolt pidi hääletama ja ülejäänud aja saate rahumeeli internetist pornot vaadata!

Lehva-lehva!
Üks rootsi onu

Kuidas pole mõtet peaga vastu seina joosta

Ma olen ammu vaielnud mõnede vanasõnade tähenduse üle, kuid alati on ka palju vastaseid. Sestap käisime minu sõber Tõnniga karjamaal neid asju mõõtmas. Tõnn tegi pilti ja nende põhjal saab igaüks teha ise omad järeldused kuidas mul õigus on. Siin on tulemused, soovitan jälgida näoilmeid, et taibata, mis on mõtekas ja mis üleüldse võimalik ja kuidas tekib harmoonia:

Tähendab ma tahtsin öelda, et meest ei saa sõnast võtta - ise proovisin.

Paus

 Ei saa hetkel kirjutada voiibin seal: sisering

Oo sport - sa oled läinud!

Sain vahepeal kirja ühelt lugejalt, milles lugeja küsib mu käest, 
et kust tallinnas vett saab?
Kuna lugeja oma mailiaadressi alla ei pand, pean vastama siinsamas:
Kulla lugeja, vett saab Tallinnas merest ämbriga, aga mitte kaua, sest varsti joob Kangro kalevipoeg selle ära ja soome saab jala. Tallink läheb pankrotti ja kilu saab otsa. Eesti rahvusloomana trügib esile krakadill. Ja noh, ma ei teagi, ega siis Siilatsi kaatrigagi keegi tea mis ette võtta? Või on vä? Lasnamäele trammiks?

Seekord panin üüumärgi kohe algusesse ja ennäe - alles kolmas auto sõitis kraavi!

"Lõpp hea, kõik hea!" öeldakse.
Olen seda erinevates seltskondades arutanud, aga siiani ei saa aru, et no mis kurat siin siis nii väga head on! Ah!?
Okei, et savisaar ostis raudtee tagasi, aga kolhoosid on ju ikka kapitalistide käes!
Mis sest siis tolku on?!
No üldse ma mõtlen?
Noja kindad ju kah!

Savisaar tahab palgaga inimesed lõhki ajada!

"Üks kord mõõda ja üheksa korda löö " ütleb Tabasalu vanasõna, kuid keegi ei ole seni avastanud, et tegelikult on Tabasalu ka niisama tore koht kus kasvõi noh näiteks aega surnuks lüüa. Näiteks miks mitte üheksa korda? Ja õige ka!
Sellepärast juhtuski nõnda, et eelmine neljapäev kogusime kokku paraja seltskonna ja läksime vanalinna raudtee muuseumi.
Kohe ukspeal ütles valvemutt, et teil naakmannidel pole siia mingit asja, et ega see mingi KUMU disku kurat põle!
Läksime koju.

Meie, eestlased oleme naljavennad, aga me ei mõista täpsemalt, mis kandi pealt. Las lätlased ütlevad!

Mulle isiklikult meeldivad väga paljud inimesed.
Ka näiteid ei ole tarvis sugugi kaugelt otsida.
Aga ometi oleme meie, inimesed alati kuidagi puised kui asi läheb kiituse jagamiseks või näidete toomiseks.
Vaadakemgi siis nüüd lähemalt, miks see nii on.
Paluks nüüd veel lähemalt.
Noh näädsa siis!

 

Oh Aino, Aino! Miks siis nüüd, talvehakul? Rege rauta ikka suvel! Saa aru - vastupidi peab tegema!!!

Tulin täna suitsuruumis sellisele mõttele, et miks ükski naine ei lase endale silikoonist lahedaid praemuna tisse paigaldada. Tobe ju, et kõik neid palle ette topivad? Ja üleüldse, rohkem loovust seltsinaised - miks mitte lõbusaid kujukesi ja vorme lasta meisterdada? Enda silm puhkaks kaelkirjakutel näiteks

Miks valida homme kui juba eile sai?

Palju aega läinud mööda sellest aast
kui raadioaparaadi seest ei tulnud saast
tuli ilma, tuli uudist
peale luges Ellu Puudist
kuigi tegelt telekas ju töötas taaa!

refr.
Jõle lahe oli nõu-kogude aaa-eeeg
Linnast linna, küülast külla viis siis teeee
lapsed armastasid vanainimesi ja jäätist
ühel külas käis onu ja ta karjus jeeee! (debiilik!)

Lihtne elu valem

Iga mees on oma saatuse sepp
ja mõni naine ka
vaat just selle naisega
ongi mõistlik pesa punuda

Filosoofia

Trepikoda
on teismelise õnne
sepikoda

Zen Budismist - zen-zen!

Tegelikult on olemas kaks maailma.
Üks on siis see üks.
Ja teine on see teine.
Ja meie, inimesed, peame pidevalt valvama, et kumba me parasjagu kuulume.
Lastel on muidugi lihtsam, nemad kuuluvad lastemaailma. Aegajalt tundub et saabaste osakonda.

Kalle-Kusta anna piitsa ja präänikut omakohut hobusel!

See oli juba neljas suur toidust lookas lauaga sünnipäev sellel nädalavahetusel.
Kalle tundis, et kaua ta enam vastu ei pea. Aga kõige rohkem ärritasid teda millegipärast hapukurgid.
Kui perenaine pöördus Kalle poole ja soovitas, et Kalle ometi ka hapukurki prooviks, tundiski Kalle, et miski justkui murdus sees ja ta käratas perenaisele: "SOOLA SISSE OMA KURGID!"
"Aga need ongi juba soolatud" vastas perenaine pisut ehmunult.
"Ah tõesti!" imestas Kalle
"No sel juhul ma prooviks küll ühte" jätkas ta ning sirutaski käe kurgi järele.
"Mmm! Need on tõesti head" kiitis ta.
"Ise soolatud!" vastas perenaine meelitatult.
***
"Viisk, põis ja õlepõis, juhhei, juhhei! Kurk ikka!" kostus veel hilistel tundidel Kalle mõnus bariton üle Pelgulinna.

Kalle on Sille!

Linnamäel elab üks toreda ja lahke olemisega poiss nimega Einar.
Muidugi tunnevad kohalikud elanikud teda rohkem Lõbu-Einari nimega, aga see selleks.
Kord juhtus nii, et järjekordselt oli vallamaja ette kogunenud suurem seltskond noori, kes olid pahased, et miks vald ei organiseeri diskosi ja üldse et miks ka spordisaalis valgustust ei ole.
Kohe oli kohal ka politsei ja ametnikud ning ka press ja tuletõrje.
"Noh persevestid? Olete nüüd üllatunud jah?" küsis Lõbu-Einar läbi hammaste.
***
Mõtlesime õhtul lõkke ääres veel kaua, et kellele ta ikkagi oma ütluse adresseeris?

Kuidas võitasõpru ja mis edasi sai? Mis sai?

Käisime karjamaal olukorda hindamas.
Esimesel pilgul tundus, et midagi on mäda.
Teisel pilgul tundus, et ongi.
Väljendasime nördimust ning võtsime sisse kaitseasendi.
Ja siis see algas - kaugusest hakkas tõusma suur ja võimas tolmupilv, mis ähvardavalt liikus meie suunas. Siis jõudis ta meieni ja möödus meist.
Pärast läksime koju ja jäime silmapilkselt rampväsinuna magama.

Saag, höövel ja trussikud - moodne varustus, lihtsas pakendis

Läksin Botaanika aeda, kuna telekast oli just räägitud, et tänavu jaanuar on nii soe, et sarapuu on õitsema läind. Ja nii ka oli.
"Kus õitseb sarapuu, seal varsti ka esimene kuldnokk platsis" mõtlesin isekeskis ühe vanasõna peale ja sättisingi ennast haruldast sündmust ootama.
Vaatamata soojale oli siiski külm ja ebameeldivaks tegi ootamise ka paljude fotograafide kohalolu.
Nii me seal siis kükitasime ümber sarapuu ja ootasime.
Otsustasime õudusjutte rääkima hakata.

Ka praegustel poliitikutel oleks lastelt nii mõndag õppida. Noh kasvõi käimist või ma ei teagi midagi... või

Väiksena, vene ajal, kiusasin sageli oma lapseliku siira olemise ja küsimustega täiskasvanuid.
Ei olnud mingi erijuhus kui küsisin Haapsalu rajooni parteikomitee juhtidelt, et nad tsiteeriks peast vabadussõja ajalugu või asetasin piinlikku olukorda meie kolhoosi esimehe esitades talle ainult ei või jaa vastusevariante lubavaid küsimusi eestlaste osaluse kohta teises maailmasõjas saksa poolel.
Sain sageli vanadelt metsavendadelt kiita oma otsekohesuse pärast. Kord kutsus üks metsavend, kes oli teiste metsavendade brigadir, mind enda juurde ja ütles: "Vaata poiss, sinu suu läbi räägib kõikide eestlaste juht vana Kalev ise ja tõelised vastused sinu praegu esitatud küsimustele selguvad alles aastate pärast."
Nii ei imestanudki ma eriti kui leidsin vastuse ühele oma küsimustest alles selle nädala Päevalehe ristsõnadest.

Kes nägi siin kord viimset mohikaanlast uhket ja sirget kivikirves peas?

Noorena oli minu suureks eeskujuks LaimaVaikule.
Olen alati tahtnud, et ajakirjanikud küsiksid minult, et kes oli noorena sinu suur eeskuju.
Siis ma vastaksin neile, et Raimonds Pauls.
Ma lihtsalt ei tahaks et pärast ka teised hakkaksid rääkima, et neile meeldib Laima Vaikule.
Stingiga ju just nõnda juhtus!
Aga Raimonds Pauls on selline karune rahvamees, et temal ei juhtuks miskit paha sellest.
Just sellepärast oligi noorena Raimonds Pauls minu suur eeskuju.

Täna Meie Mees Estonia kontserdisaalis!

No see pealkiri on küll vist mingi nali, aga see selleks.
Ükspäev juhtus nii, et magasin kodus kui äkki kuulsin, et keegi karjub.
Ajasin ennast istukile ja kuulatasin.
Kõik tundus vaikne ja rahulik.
Heitsin pikali, kuid jälle justkui karjuti.
Ajasin uuesti end istukile ja jälle vaikus.
Olin avastanud istumise ja karjumise seaduspärasused.

Karauul - nüüd siis ka tema!

Tere kallid!
Täna vaatame kuidas lihtsa vaevaga ehitada oma jeep ümber suhteliselt võimsaks mootorpaadiks.
Selleks varume kõigepealt ühe veneaegse laste propelleri, suhteliselt pika jupi peenikest värvilist traati ja ühe tavalise 40w pirni.
Nii!
Nüüd võtame kõigepealt pirni ja viskame selle ära. Tänapäevane kaatritööstus on enamjaolt juba mikrokiipidele üle kolind, nii et lambid on eilne päev. Muidugi kui ei taha või on kahju ära visata, andke see pirn oma prouale, naisterahvad leiavad tavaliselt majapidamises koha kõikidele esmapilgul mõtetutena näivatele asjadele.
Edasi.
Järgmiseks võtame selle enne valmis varutud suhteliselt pika traadijupi ja keerame ta ettevaatlikult rulli, no võib ka lihtsalt puntrasse ja viskame ta ära.
Noh lehva-lehva siis.

Jaa jaa, vanad eestlased. Või veel

Mõtlen sageli selle linnu peale, kes sinna katusele lendas ja siis kordamööda jäi muudkui nokk kinni ja siis jälle saba kinni, et tal vaesekesel võisid ju jalad ka kinni jääda.

Vähe sellest, et kas me sellist Lätit tahtsime, vaid, et kas me üldse seda tahtagi tahtsime

Jõudsin õige ukseni ja koputasin.
"Sisse!" hõigati seestpoolt.
Ootasin hetke ja koputasin uuesti
"Uks on lahti!" hüüdis sama hääl.
Pöörasin vihaselt otsa ümber ja tulin tulema.
Selle asemel, et tunda huvi külalise isiku vastu, pritsitakse mingisugune loosung üleskutsega sooritada mingisugune tegevus!
Aga miks mitte välja? Või siis juba kükki ja püsti?
Papagoid!
Või veel hullem - uks on lahti!
No kurat keda huvitab, mis sul lahti on?! Mina ei karju ju, et mul on silmad lahti või püksiperses auk?!
Kust tulevad sellised debiilid?
Olin nii vihane.
"MUL ON STEREOKESKUS! Viiulda!" karjusin ühele mind jõllitama jäänud mammile tänaval.

Topski koolilauluke

Saeme pekki õh-tal
ja hommiku saeme kaa
kui läeb a-si sas-si
siis aitab matemaa-ti-kaaa!

Paar mõttekildu lindude elust

Tegelt ma mõtlesin ikkagi, et eestlane on eestlasele hunt, kes oli esimese roomlase imetaja.
Seega, kui eestlane on eestlasele see sama hunt, kes on esimese roomlase imetaja ja eestlane on eestlasele see sama hunt, kes omakorda on ka eestlasele hunt, ehk see sama selles samas või üks ja see sama.
Nagu kaks eestlast on tegelt üks...
... siis eestlane on kurk!
Nagu ka roomlased siis järelikult.
Või on viimased kurgipojad. Kuigi mis vahet seal on - ka väiksed kurgid on kurgid.
Ja kõik kes peavad ennast Rooma järeltulijaks on samuti kurgid. (See on ka enam-vähem loogiline, sest tomat saabus euroopasse märksa hiljem)
Seega on ka venelased kurgid.
Aga miks siis hunte on kujutatud nagu natuke kurja kehastusena?
Kas see on see, et lapsed pistavad ikka enne oma ema nahka ja siis alles selle jälgi mannapudru? (no ma pean nagu ülekantud tähenduses asju silmas)
Hunt on tegelikult siiski kurgi kehastus!
Aga ei ole ju!
Vastupidi on!
Nüüd läks arvut ka kärssama.

Maiilma esimene roomlane oli hunt - kurask, eestlane ju siis!

Sattusin hiljaaegu lugema mingit raamatut, kus kirjeldas, et liblika tiivalöök Brasiilias tekitab orkaani aasias. No aga miks kurat nad seda liblikat siis maha ei löö juba?!
See on sama nagu eesti elu, kus muudkui sobratakse teise rahakotis, aga...
Muide viimane on hea mõte. Headaega nüüd kähku

Kohtumine kinnisvara maakleriga

Lubasin endale, et see aasta hakkab kulgema deviisi "Viisakus eelkõige" all.
Ise siis olen lastega veits maad tagapool, rüüpan õlut, röhin ja peeretan koledal kombel.

Kastanjetid, triipsärk ja uus Marileeni album!

Ükspäev käisime pühapäeval matustel.
Oli selline jahe ning tuuline talvepäev, mille kohta hiljem ei oskaksi midagi erilist nagu meenutada.
Seetõttu ongi ka surmas alati omad plussid ja miinused.

Samuti mõistan ma ka budiste nüüd palju paremini.

Või kellest see eilne film rääkiski?

Järvepede seiklused

Hakkasin kodus vaikselt tuumaenergiat tootma.
Ise ka imestasin, et kuidas ma varem selle põlekivi pahnaga jännata võisin - haises nigu sitt ja kõigil olid kopsud metsas!
Nüüd on aga nii, et elu on justkui uue lehekülje keerand nii et eelmine lehekülg jäi vahele ja mul on tiba segamini, et millest jutt üldse käib.
Jama raisk!

Olen suhteliselt ilus mees, kuid peagi saan täiskasvanuigi tuulerõuged

Esmaspäeval juhtus veel selline piinlik lugu, et keldrikast sai kõik õlu otsa.
Küsisin Olgalt, et kuule kas sul on õlu otsas?
Olga, mõistes, et küsimus ei kuulu just lihtsate kilda, küsis kiirelt vastu, et kas soovin õlut?
Ma küsisin, et mis küsimus see veel on?
Olga küsis, et mida ma esmalt küsisin?
Küsisin, et kas ta eeldab vastust või lihtsalt praalib?
Inimesed hakkasid kannatust kaotama.
Küsisin vihaselt kõigilt, et mis te närvitsete?
"Mis sa ise närvitsed?" küsisid kõik.
"Ah mis ma ikka" vastasin ja seadsin end varsti ka liikvele
Mõtlesin, et meie tänavale on ainult debiilikud jäänudki.
Aga õnneks jäi kohe ka üks juba auto alla.
Vibutasin juhile kelmikalt näppu ja hõikasin, et nael kummi või midagi sarnast.
Autojuhid on samuti debiilikud

Anna mulle andeks tädi Raivo

Teinekord on juhtund selliseid asju, et noh näiteks tuleb igast värdjaid sulle ukse taha ja kohe müütama midagi. Siis on sageli justkui piinlik kui mingil hetkel raha otsa saab või kaarditerminal persse läheb.
Sellistel puhkudel ma laulan ja justkui iseenesest tuleb päike jälle pilve tagant välja ja vihma hakkab sadama nii et heinad mädand.
Siis tahaks veel ropendada takkapihta

Valimistest III

Kord istusid jänes, reinuvader ja mesilane maha lõket tegema ja tähtsaid plaane hauduma.
Kohe alul hakkasidki jänes ja rebane mesilase kallal õelalt hammast teritama.
Esitati märkusi mesilase päritolu kohta ja muidugi loobiti ka lausa poriga.
Kuid kuna metsas on ühistöö siiski esimesel kohal, hakata mõne ajapärast üheskoos põdrale uusi purjeriidest pükse õmblema.
Veidi aja pärast ei suutnud jänes siiski oma suud vakka hoida ja küsis, et mitu jalga põdral on?
Kõik jäi vaikseks.
Järgmine päev nägid loomad veidrat vaatepilti, kuidas rebane puuris oma terava pilguga magneetofoni parandajat.
Kui siiski mingit vastust probleemile ei saadud tuli karu ja ütles, et loom on sama loll aparaat kui vene telekas ja lõi rebasele rusikaga pähe.
Sellepärast ongi rebasel pikk nina.

Arno üritab seda seenteadust surmtõsiselt ikka võtta

Täna hommikul peatas tänaval mind keegi keskealine daam ja esitas küsimuse: " Kuidas, teie, IT ajastul laineharjale tõusnu suhtute vanal moel, käsitsi paljundatud DVD-mängijate juhenditesse?"
Läksin küsimusest nii ähmi täis, et ei saanud esimesel hetkel nagu sõnagi suust ja rehmasin vaid käega ning näitasin kusagile teadmata suunas ja üritasin vehkat teha. Kuid kõnealune daam ei tahtnud ilma vastuseta mind minna lasta ning püsis seetõttu mul tihedasti kannul. Lootsin ta Kassisaba õlleka juures maha raputada, kui nähtavasti alahindasin tugesvasti daami visadust. Viimases hädas ei jäänud mul muud üle kui ütlesin daamile, et teeme üks-ühele, ilma relvadeta. Nüüd aga sattus naine kimbatusse ja üritas põgeneda. Olin seega mulle ootamatult sattunud tagaajaja rolli. Otsustasin kätte maksta ja jälitasin teda tuldud teed tagasi. Lõpetasime minu maja ees ja lubasime teineteisele, et üks pole näinud teist ja teine esimest ning, et hakkame uuest aastast peredega läbi käima. Närvi ajas see, et olin alguspunktis tagasi ja pidin päeva otsast algama.
"Sama siin!" ohkas daam

Kuidas me metsas käbisi taga ajasime ja

Uusaasta hommikul sattusime peale kuidas naaberparaadna Kaido rongi püüdis kaaperdada.
Olin politseid teavitanud sellest juba eelmine õhtu, kuna sattusin Kaidole peale kui ta parasjagu Novaluxist rongi-mitte-varastava-inimese kostüümi ostis. Kuid politsei ei teinud must väljagi. Nähes nüüd Kaido tegevust, jooksin tänavale politseid ootama, et nautida nende pikkasi nägusi, sest nüüd osutusin ju võitjaks mina! Mul oli plaan ka pärastnaerda, selle vanasõna mõttes. Ootasin pool tundi, kuid politseid ei tulnud. Panin siis Kaido mütsi põlema ja tellisin tuletõrje. Vanasõna ütleb, et parem varblane peos kuid tuvi katusel.
Ehh, tuletõrjujatel ongi pikemad näod. Katsetasime et kui vee asemel on shampus, et kuidas siis on ja andsime esimese korruse Astale proovida.
"Seim sitt!" ütles Asta
Aga ta ütleb seda alati. Astaon kuidagi, noh, selline debiilne mu meelest.

Jarek too õuna!

Toivo, Aime ja Eduard on suured sõbrad ja kolleegid.
Ühtlasi on neil kolme peale asutatud ettevõte, mille abil loodavad nad teenida kasumit ka edaspidi. Aime poeg Ernö on Pal tänava poiss ja Eduardi poisssõber on naine. Toivo isa on endine kommunist ja mõrtsukas, kuid Toivo ise on puhaste paberitega.
Kogu selle jama pärast ei tahagi äriregister nende firmat ära registreerida.
Elame näeme

Dalmaatsia koera seiklused

Pärast aastavahetust läksin naabrimehe juurde sauna, noh et veidi pohmellile leevendust leida ja võibolla ka niisama.
Koputasin sauna aknale, kuid keegi ei vastanud. Koputasin uksele - ikka ei midagi. Aga sellest polnud midagi, ma olen ju rähn.

Ebaoriginaalne jõuluvana

Ükspäev käis ka meie kodus jõulumees.
Võtsime kohe kätest kinni ja hakkasime tantsima ning laulma.
Ka jõulutaat laulis ja tantsis.
Pärast mingi aeg hakkasime hoopis uisutama.
Ka jõulutaat uisutas nii et selg märg.
Kui küllalt uisutatud, istusime lauda sööma.
Ka jõulutaat sõi nii, et vats punnis.
Hilja õhtul keerasime magama.
Magama keeras muidugi ka jõulutaat.
Patsutasime teda hellalt kogu perega ja naine kõrvetas tulise ahjuroobiga ning karjus, et kaua sa värdjas meid ahvida kavatsed.

Mõtlen roheliselt, käitun kollaselt, riietun punaselt, olen jalakäijate sõber

Istusime kuusepuu all ja vaatasime kuidas kõrgelt kuuse otsast mune kukub.
Kui muna jäi terveks võis igaüks selle endale võtta ja midagi soovida. See kes ei saand, pidi mingi laulu või eeskavaga esinema.
Ühel hetkel aga hakkas naabri Uudo, kelle me olime lahkelt külla palund, vihaselt kuusepuud raputama ja karjuma, et MINA OLEN PRIIMUS ja MINA OLEN PRIIMUS!
Üritasime teda igatepidi rahustada ja manitseda, aga kas hull siis kuulis?

Vastuseid ootama jäädes
Paekivi-Arved

Teise silmas palki näeb aga enda omas ei näe!

Tänavu (st 2006, mis siis et hilinemisega) oli väga lumevaene suvi.
Vaesed olid Arno, Kristiina ja Lemps.
Karjusime tänaval Lemps, Lemps - hoopis teisele poole jääb kemps!
Lubasin end kätte võtta ja suitsetamise maha jätta.
Tegin seda suure mõnu ja veel suuremate mahvidega.
Ega inimene pole loom - elustiil ja harjumused teevadki meist selle, kes me oleme?
Hea küsimus.
Kuid ärgem hakakem vastustega tuju rikkuma.
Esimene jaanuar on alati üsna masendav olnud. Väiksena muidugi mitte.
Öösel sadas lund ja avastasin, et see on energia kokkuhoid, sest nii on valgem.
Seega, mida rohkem lund, seda rohkematele Ida-Virumaa elanikele jäävad alles nende kodud.
Hakkasingi konstrueerima valguse hajumist takistavat tegurit.

Vändra ja Värska nii sarnased kuid ometi erinevad

Aasta alustamiseks tahaksin ma teile, armsad lugejad rääkida ühe vana, kuid väga õpetliku loo, et te enne kui müraki millegagi tegelema hakkate mõtleksite.

Elas kord üks vana hiiumaa preester.
Tal oli vaid üks poeg, karp nööpe ja flanell pluuse.
Nagu iga aasta nii ka seekord saabus aeg aastat vahetada ja kokkuvõtteid teha.
Preester kutsus oma poja ning palus tollel istet võtta ning vaatas siis talle sügavale silma sisse.
"Mu arust su silm mädaneb" ütles ta mõne aja pärast.
Ja poeg vaataski isale küsivalt otsa.

Nii et ma veelkord rõhutan, et mõelge enne kui asjadele kallale tormate

Onu Elmari vöödilised sokid

Onu Elmaril olid kurjad kollase-mustavöödilised sokid.
Iga kord kui onu Elmar hakkas poodi minema, hakkasid onu Elmari kurjad kollase-mustavöödilised sokid pahaendeliselt sumisema.
"Oi-oi!" arvas igakord onu Elmar. Aga midagi polnd teha - poodi oli vaja ju minna.
Aga ükskord läksid onu Elmari kurjad kollase-mustavöödilised sokid eriti kurjaks ja nõelasid onu Elmarit. Selle peale onu Elmar ainult naeris oma laia sõbralikku naeru ja ütles, et teie sokid mind juba ei morjenda.
Ja juba ei morjendanudki.
Nii juhtubki, et kes on õige, sellel ei peaks midagi siin elus karta olema. Kui muidugi jah mingi pätt või valetaja pole või lihtsalt kuidagi jube alatu mees.
Se oli siis lugu sellest kuidas onu Elmar Starmanile oma võla ära maksis (kuigi ise elab Hiiumaal :)

Pildikesi Kalveipoja pulmast

Kord juhtus nii, et siil, rebane ja mäger hakkasid tegema ettevalmistusi uueks teatrihooajaks - kes tõi raamatu, kes kardinad, siil tassis kusagilt kohale vana Zil-i poolassi ja üldse tundsid kõik ennast sundimatult.
Lõpuks ütles mäger, et tema on Panso.
See oli komöödia teater

Naistele köögikombain, aga meestele singitükk ja rõõm iseolemisest!

Eelmine nädalvahetus toimus meil töökollektiiviga väljasõit, kus personaliosakonna poolt organiseeriti kahepäevaline sõjaline mäng, et katsetada kollektiivi koostöövaimu keerulistes tingimustes. Kõikidele jagati kätte seljakotid, kuivikud, paar sokke ja püss. Töökollektiiv jagati neljaliikmelisteks gruppideks ja iga grupp pidi valima enda seast grupi ülemuse.
Meie valisime oma grupijuhiks Tõnu, kellele pole tööjuures veel erilisi vastutusrikkaid ülesandeid antud ja seega mõtlesime et nüüd oleks tal võimalus silma paista ja ennast tõestada.
Ja siis algaski.
Kõigepealt jagas Tõnu kõikidele meie grupi liikmetele korraldused ja vastutusala ja kamandas meid liikvele.
Saatsime ta kohe pikalt persse ja hakkasime õlut jooma.

Pühapäeva õhtul hilja kui koju jõudsin, mõtisklesin, et tegelikult pole Tõnu ka tööjuures silma paistnud. Tundub, et tõnu ei tööta üldse meil, vähemalt ei olnud ma teda kunagi varem näinud. Ka kogu ülejäänud seltskond oli võõras.
Selles mõttes ongi need firma poolt korraldatavad seminarid head, et saad tunda kollektiivi tegelikku valmisolekut.

Õppisime keemiatunnis Süütevedelik Light´i tegema

Ükspäev jõime hoovis õlut kui ühtäkki tõstis meie maja Aivar tähtsalt sõrme ja teatas, et nüüd hakkame indiaanlasi mängima!
Mõeldud tehtud!
Olles kokkuleppinud, et kohtume poole tunni pärast siinsamas, lidusime kodudesse riietuma.
Poole tunni pärast, nii nagu kokkulepitud, olidki kõik tagasi - kellel uhke kirves vöövahel, kellel äge sulestik peas, kellel kirju vöö ja vägev sõjamaaling. Ainult Kaidol oli padi peas, sest ema ei lubanud tal padjast eraldi sulgi võtta. Naersime nii et kõht kõveras ja ma teatasin teistele indiaanlastele, et nii lõbus pole juba tükk aega olnud ning peeretasin kogemata. Nüüd naersid teised indiaanlased ka. Kuid Aivar tõsines ja ütles, et indiaanlased ei peereta, vaid skalpeerivad. Mõistsime kohe, et Aivar on meie pealik.
Siis ütles Aivar sosinal: "Vaadake, kahvanägu!" ja näitas esimese korruse aknale uudistama tulnud meie maja vanamutti. Noogutasime ja hiilisime naabrimutile seljataha. Seal me siis kõik olimegi - mina, Kaido, Aivar, Lembit, Margus ja Anu. Hiljem õhtul kodus mõtlesin, et huvitav, et... ja juba ma magasingi norinal

Miks peaminister valetas!?

Olime lastega kodus ja katsetasime uhiuut akudrelli.
Alul puurisime niisama auke ja suristasime kuni ma ühtäkki tõsinesin
ning ütlesin lastele: "Osad onud on kurjad ja peavadki elama sellistes majades, kus akende ees on trellid"
Proovisin drelli akna ette sobitada, aga kuidas ka ei üritand, midagi jäi ikka puudu.
Jäin sügavalt mõttesse.
Väiksem poeg hakkas nutma ja jooksis ema seelikusse.
Märkasin kuidas vanema poja lõug võdiseb ja tema hinges valitseb segadus.
"Isa" ütles ta "ka minust võib suurest pärast saada kurjategija! Võibolla isegi soomes?"
Naine hõikas köögist, et kas vanglates ka peldikuid on?

Tänased küsimused

Täna sai 25 aastaseks ansambel Toomapojad.

Kes see Toomas on? 

Mida me pidime koolis ridade vahelt õppimatagi selge!

Ükskord oli meil koolis koolera ja toimus rivistus.
Kuna kõik teised lapsed olid ära surnud, pidin seal üksi seisma.
Kohe alguses märkasin, et tööõpetuse õpetaja niheleb kuidagi, 
aga teised suruvad teda tahaplaanile.
Siis pidas direktor kõne ja õppealajuhataja ja kolhoosi esimees isegi nuttis.
Märkasin, et paljud lapsed puuduvad. Vaatasin küsivalt õpetajatele otsa ja nad vaatasid mulle ammendavaid vastuseid täis nägudega tagasi otsa. Oli tunne, et süda liidab inimesi. Tahtsin üelda sõda. Tahtsin õelda söda. Tahtsin äeld... sain äkki tutistada ja õppealajuhataja sisistas, et miks segan rivistust? Märkasin, et tööõpetuse õpetaja keksib õppealajuhataja selja taga jalalt jalale ja teeb ahvi nägusi. Sain aru, et siia on koer maetud.
Märkasin veel, et õppealajuhataja üritas mulle viipekeeles öelda  rivitult!
Hiljem tundus, et direktor, õppealajuhataja, bioloogia üpetaja ja Õie peksid kooliaias tööõpetuse õpetajat.
Tuul kangutas võimla seina.

lääne-nigula, 1982 

Uus vene staar - Vsjoravno de Bergerac

Ma tulen sööklast ülevalt
Häid sõnumeid toon teile sealt
kus söögiks oli hernesupp
ja leib ja sellel vorstijupp

lõin supist käima oma sees
massinvärgi - näete veel
et teen enne jaani
ehtlooduslikku metaani

nii et ära surete

Tähelepanu! Valimised lähenevad!

Käisin kaubanduskeskuses mune ostmas.
Juba eemalt märkasin silti, kus punasel kollasega kirjas:
MUNAD
VÕI
JUUST
Hetkegi kaotamata kiirustasin sinna vahesse.
Aga vaatasin kuidas ka ei vaadanud, mune ei leidnud kohe kuskilt.
Siis saigi sildi "Munad või juust" tähendus selgeks.
Võtsin pool kilo juustu.

Siga, kits ja rahulikud meremehed

Eile juhtus nii rumal lugu, et töölt koju minnes läksin põlema!
Tegin just suitsu ja samal ajal rääkisin telefoniga ja mingi suur asi oli ka käes ja siis torkasin sigareti kuidagi lollakalt näo ja kaela vahele ja kõik asjad kukkusid maha. Siis tundsingi kärsa aisu natukese aja pärast ja mingit tossu tuli ka. Kuidagi imelik oli olla. Inimesed käisid mööda ja vaatasid küsivalt. Ise tegin mingit totakat matkamehe nägu - ei tahtnud nagu rumalat muljet jätta.
Hea oli, et oli hilja õhtu ja rahvast palju polnd, muidu oleks vist maha põlend.
Eino Karauul

Feministi lauluke

Haned, luiged tulge koju!

Ei saa tulla - hunt on mees!

"Ahjaa" meenus bussijuhil 15 kilomeetrit pärast Ahjat

Käisin nädalvahetusel Tartus. Elu on seal veel karmim kui Pärnus - Emajõgi oli pooltühjaks kaanitud ja mingi hetk tundus, et nad sellesse ka surnud on. Aga see tundus ainult alul nii, sest järgneval hetkel kires kukk ja inimesed valgusid tänavatele. Ainuke asi, mis mind mõtlema pani oli see, et keegi ei üüranud mul näkku "Sjurpraizzzz!!!"
Otsustasin massi sulanduda, mistõttu jõudsin pühaba õhtu Tallinna.

See lugu juhtus nüüd tegelt selline allegooriline ja viitab sellele kuidas kõik inimesed tallinna kolivad.

Noh, kas ikka vel kellelegi ei koida mida ma mõtlen?