Kord otsustas eit, kui oli läbi lugenud paksu ajakirja "Saladused", et tõesti on ta vast vahest vanamehe vastu liialt karm. Eit mõtles, et küpsetab õige vanamehele meeleheaks ühe piruka.
"Vanamees!" hõikas ta "tahad ma küpsetan sulle koogi? Lihtsalt niisama - heast peast!"
Vanamees oleks napilt toolipealt maha kukkund "Mes!" hüüdis ta "mes koogi?"
"No mida soovid? Võin kasvõi porknapirukat!" hüüdis eit.
"Nooh, see võtab kohe mõtlema!" kogeles vanamees
"No tee sis üks porgandi pirukas jah!" vastas ta mõne hetke pärast.
"Mis ma sinna sisse panen ka?" jätkas eit reipalt.
"No ma mõtlen, et siis ehk porgandit ja võibolla tiba muna" oli vanamees kohmetu.
"Heaküll, ma panen siis porgandit! Panen kohe palju." ja mõne hetke pärast: "Panen ikka muna ka eksole?"
"ja-jah, hakitud keedumuna on hea" pomises vanamees kiiktoolist ja luges ajalehte, ise mõeldes, et eks see elu on vahest ju ka tiba rõõmsam kui muidu.
"Vanamees!" üüdis eit mõne hetke pärast "kas panen neid suuri magusaid porgandeid, mis me mullu sealt liivaotsast võtsime?"
"Pane-pane!" hüüdis vanamees vastu.
"A mis ma nendest ikka panen, keedu porgand ikka sama maitsega ju!"
"No ära siis pane"
"A tahad ikka neid vä?"
"Eino mul ükskõik kui sama maitsega"
"No need liivaotsalt ju ikka magusamad" porises eit "on ikka vahe küll mis maas porgand on kasvand ju kuda sa tema eest hoolt oled kannud, päris ükskõik ikka ei ole"
"No pane siis neid liivaotsa omasi" vastas taat
"Nojah, eks ma pane" jätkas eit ja lisas: "Aga ega meil neid väga palju enam alles pole ja Mall lubas kah koos Mihkliga tuleva nädal läbi tulla. Tahtsin neile laste jaoks kaasa panna."
"No pane juba midagi sinna sisse ära, saab rahu!" hakkas vanamees närviliseks muutuma.
"No missa nüüd kohe ärritud, ma ju laste pärast. Mis ajast sa üldse nii valivaks läind oled, vanasti sõid igast solki sisse - võisin kartuliputru või metsea sügisesest sitast teha. Küll nüüd kapriisitab." õiendas eit ja pillas muna maha.
"No nääd nüüd kurat!" pahandas ta.
"Kuule minu poolest võid sinna ka oma pika keele, mis kuidagi suus ei seisa, sisse jahvatada!" kähvas taat.
"Eino kus härrale pakud head ja paremat läheb tema kohe õige saksaks kätte - ei kõlba enam laudatagant porgandidki!" vingus eit käed puusas.
"Kuule eit, sa pista perse oma savipäts, lase inimesel hingata kah!" kargas taat toolilt püsti ning marssis toast välja.
Eide silma voolas pisar.
"Sina tahad head, aga nendele ei kõlba kunagi mitte kui miski" nuuksus ta.
Eit võttis ajakirja "Saladused", toppis selle ahju ja üritas põlema pista.
Taat oli õues piibu täis toppind, seisis nüüd aida otsas ja popsutades seda.
"No kurat mina neist naistest aru saa!" mõtles ta pahaselt.
Toast oli kosta eide kisa: " See kuradi ramp ei põle kah veel lisaks muule mürgile mida levitab!"
