Onu Elmari vöödilised sokid

Onu Elmaril olid kurjad kollase-mustavöödilised sokid.
Iga kord kui onu Elmar hakkas poodi minema, hakkasid onu Elmari kurjad kollase-mustavöödilised sokid pahaendeliselt sumisema.
"Oi-oi!" arvas igakord onu Elmar. Aga midagi polnd teha - poodi oli vaja ju minna.
Aga ükskord läksid onu Elmari kurjad kollase-mustavöödilised sokid eriti kurjaks ja nõelasid onu Elmarit. Selle peale onu Elmar ainult naeris oma laia sõbralikku naeru ja ütles, et teie sokid mind juba ei morjenda.
Ja juba ei morjendanudki.
Nii juhtubki, et kes on õige, sellel ei peaks midagi siin elus karta olema. Kui muidugi jah mingi pätt või valetaja pole või lihtsalt kuidagi jube alatu mees.
Se oli siis lugu sellest kuidas onu Elmar Starmanile oma võla ära maksis (kuigi ise elab Hiiumaal :)

Pildikesi Kalveipoja pulmast

Kord juhtus nii, et siil, rebane ja mäger hakkasid tegema ettevalmistusi uueks teatrihooajaks - kes tõi raamatu, kes kardinad, siil tassis kusagilt kohale vana Zil-i poolassi ja üldse tundsid kõik ennast sundimatult.
Lõpuks ütles mäger, et tema on Panso.
See oli komöödia teater

Naistele köögikombain, aga meestele singitükk ja rõõm iseolemisest!

Eelmine nädalvahetus toimus meil töökollektiiviga väljasõit, kus personaliosakonna poolt organiseeriti kahepäevaline sõjaline mäng, et katsetada kollektiivi koostöövaimu keerulistes tingimustes. Kõikidele jagati kätte seljakotid, kuivikud, paar sokke ja püss. Töökollektiiv jagati neljaliikmelisteks gruppideks ja iga grupp pidi valima enda seast grupi ülemuse.
Meie valisime oma grupijuhiks Tõnu, kellele pole tööjuures veel erilisi vastutusrikkaid ülesandeid antud ja seega mõtlesime et nüüd oleks tal võimalus silma paista ja ennast tõestada.
Ja siis algaski.
Kõigepealt jagas Tõnu kõikidele meie grupi liikmetele korraldused ja vastutusala ja kamandas meid liikvele.
Saatsime ta kohe pikalt persse ja hakkasime õlut jooma.

Pühapäeva õhtul hilja kui koju jõudsin, mõtisklesin, et tegelikult pole Tõnu ka tööjuures silma paistnud. Tundub, et tõnu ei tööta üldse meil, vähemalt ei olnud ma teda kunagi varem näinud. Ka kogu ülejäänud seltskond oli võõras.
Selles mõttes ongi need firma poolt korraldatavad seminarid head, et saad tunda kollektiivi tegelikku valmisolekut.

Õppisime keemiatunnis Süütevedelik Light´i tegema

Ükspäev jõime hoovis õlut kui ühtäkki tõstis meie maja Aivar tähtsalt sõrme ja teatas, et nüüd hakkame indiaanlasi mängima!
Mõeldud tehtud!
Olles kokkuleppinud, et kohtume poole tunni pärast siinsamas, lidusime kodudesse riietuma.
Poole tunni pärast, nii nagu kokkulepitud, olidki kõik tagasi - kellel uhke kirves vöövahel, kellel äge sulestik peas, kellel kirju vöö ja vägev sõjamaaling. Ainult Kaidol oli padi peas, sest ema ei lubanud tal padjast eraldi sulgi võtta. Naersime nii et kõht kõveras ja ma teatasin teistele indiaanlastele, et nii lõbus pole juba tükk aega olnud ning peeretasin kogemata. Nüüd naersid teised indiaanlased ka. Kuid Aivar tõsines ja ütles, et indiaanlased ei peereta, vaid skalpeerivad. Mõistsime kohe, et Aivar on meie pealik.
Siis ütles Aivar sosinal: "Vaadake, kahvanägu!" ja näitas esimese korruse aknale uudistama tulnud meie maja vanamutti. Noogutasime ja hiilisime naabrimutile seljataha. Seal me siis kõik olimegi - mina, Kaido, Aivar, Lembit, Margus ja Anu. Hiljem õhtul kodus mõtlesin, et huvitav, et... ja juba ma magasingi norinal

Miks peaminister valetas!?

Olime lastega kodus ja katsetasime uhiuut akudrelli.
Alul puurisime niisama auke ja suristasime kuni ma ühtäkki tõsinesin
ning ütlesin lastele: "Osad onud on kurjad ja peavadki elama sellistes majades, kus akende ees on trellid"
Proovisin drelli akna ette sobitada, aga kuidas ka ei üritand, midagi jäi ikka puudu.
Jäin sügavalt mõttesse.
Väiksem poeg hakkas nutma ja jooksis ema seelikusse.
Märkasin kuidas vanema poja lõug võdiseb ja tema hinges valitseb segadus.
"Isa" ütles ta "ka minust võib suurest pärast saada kurjategija! Võibolla isegi soomes?"
Naine hõikas köögist, et kas vanglates ka peldikuid on?

Tänased küsimused

Täna sai 25 aastaseks ansambel Toomapojad.

Kes see Toomas on? 

Mida me pidime koolis ridade vahelt õppimatagi selge!

Ükskord oli meil koolis koolera ja toimus rivistus.
Kuna kõik teised lapsed olid ära surnud, pidin seal üksi seisma.
Kohe alguses märkasin, et tööõpetuse õpetaja niheleb kuidagi, 
aga teised suruvad teda tahaplaanile.
Siis pidas direktor kõne ja õppealajuhataja ja kolhoosi esimees isegi nuttis.
Märkasin, et paljud lapsed puuduvad. Vaatasin küsivalt õpetajatele otsa ja nad vaatasid mulle ammendavaid vastuseid täis nägudega tagasi otsa. Oli tunne, et süda liidab inimesi. Tahtsin üelda sõda. Tahtsin õelda söda. Tahtsin äeld... sain äkki tutistada ja õppealajuhataja sisistas, et miks segan rivistust? Märkasin, et tööõpetuse õpetaja keksib õppealajuhataja selja taga jalalt jalale ja teeb ahvi nägusi. Sain aru, et siia on koer maetud.
Märkasin veel, et õppealajuhataja üritas mulle viipekeeles öelda  rivitult!
Hiljem tundus, et direktor, õppealajuhataja, bioloogia üpetaja ja Õie peksid kooliaias tööõpetuse õpetajat.
Tuul kangutas võimla seina.

lääne-nigula, 1982 

Uus vene staar - Vsjoravno de Bergerac

Ma tulen sööklast ülevalt
Häid sõnumeid toon teile sealt
kus söögiks oli hernesupp
ja leib ja sellel vorstijupp

lõin supist käima oma sees
massinvärgi - näete veel
et teen enne jaani
ehtlooduslikku metaani

nii et ära surete

Tähelepanu! Valimised lähenevad!

Käisin kaubanduskeskuses mune ostmas.
Juba eemalt märkasin silti, kus punasel kollasega kirjas:
MUNAD
VÕI
JUUST
Hetkegi kaotamata kiirustasin sinna vahesse.
Aga vaatasin kuidas ka ei vaadanud, mune ei leidnud kohe kuskilt.
Siis saigi sildi "Munad või juust" tähendus selgeks.
Võtsin pool kilo juustu.

Siga, kits ja rahulikud meremehed

Eile juhtus nii rumal lugu, et töölt koju minnes läksin põlema!
Tegin just suitsu ja samal ajal rääkisin telefoniga ja mingi suur asi oli ka käes ja siis torkasin sigareti kuidagi lollakalt näo ja kaela vahele ja kõik asjad kukkusid maha. Siis tundsingi kärsa aisu natukese aja pärast ja mingit tossu tuli ka. Kuidagi imelik oli olla. Inimesed käisid mööda ja vaatasid küsivalt. Ise tegin mingit totakat matkamehe nägu - ei tahtnud nagu rumalat muljet jätta.
Hea oli, et oli hilja õhtu ja rahvast palju polnd, muidu oleks vist maha põlend.
Eino Karauul

Feministi lauluke

Haned, luiged tulge koju!

Ei saa tulla - hunt on mees!

"Ahjaa" meenus bussijuhil 15 kilomeetrit pärast Ahjat

Käisin nädalvahetusel Tartus. Elu on seal veel karmim kui Pärnus - Emajõgi oli pooltühjaks kaanitud ja mingi hetk tundus, et nad sellesse ka surnud on. Aga see tundus ainult alul nii, sest järgneval hetkel kires kukk ja inimesed valgusid tänavatele. Ainuke asi, mis mind mõtlema pani oli see, et keegi ei üüranud mul näkku "Sjurpraizzzz!!!"
Otsustasin massi sulanduda, mistõttu jõudsin pühaba õhtu Tallinna.

See lugu juhtus nüüd tegelt selline allegooriline ja viitab sellele kuidas kõik inimesed tallinna kolivad.

Noh, kas ikka vel kellelegi ei koida mida ma mõtlen?

Reeturi lauluke

Haned luiged tulge koju - hunt on ees.

Veidi ristõieliste tolmlemissüsteemi eripärast

Idamaa tarkadel on alati mingisugune vastus varrukast võtta, kuid inimene peab selle sisu ise alati ära arvama, samuti selle, mis küsimuse kohta see vastus käib. Nii ei üllatanudki ma üldse kui tagaridadest juhmivõitu talupojad hüüdsid, et kas te oskate kirjeldada, mida kirjeldatakse kvantmehhaanikas nn. lainefunktsiooniga Y?
Küsisin võimalikult lihtsalt, et kas kordan silt haaval?
Keegi kommenteeris vaikselt ja keegi naeris.
Käratasin kõik vaiki, kuid keegi ikka kobises midagi edasi.
Tore, mõtlesin demonstratiivselt, aga tegelikult mõtlesin, et nii vist ikka ei saa neid asju ja...

Koonduslaagri joonistusvõistlus: "Naljakaid seiku Hitleriga"

Ükspäev juhtus nii, et väga paljud inimesed kogunesid Pärnu maante äärde autode sõidule kaasa elama.
Kõigil oli keskmisest kõrgem tuju, ringi liikusid naljakad skulptuurid ja ka alkohol ei olnud just kõige vähetähtsam komponent kogu selles mitmepalgelises virvarris.
Rahva seast paistis eriliselt aga silma hoopis keegi kollaste vuntsidega mees.
Tema poole ma pöördusingi

Kohtumine Ernst Ennoga

Elva nõid Kaido on lahke ja abivalmis noormees.
Ükskord veneajal toimus keskkoolis insident, mille tagajärjel kutsuti kohale miilits.
"Mis teil siis siin täpselt juhtus?" küsis miilits kui kogu kool oli lõpuks üles rivistatud.
"EI OLE SINUSUGUSE JOBU ASI! JA SEE ELVA NÕID KAIDO, VAT TEMA VÕIKS ÜLDSE SEENELE SÕITA" karjus kogu kool kui üks mees vastuseks.

Viibisin poolteist kuud näitekirjanduse treeninglaagris. Siin palun lõputöö:

Tegelased:
Peremees, perenaine, laud, voodi, lamp, einselni lapsed.

Kostub mehe asine jutt:
"Torutangid, küünlajupp, kahe punase triibuga nailondressid - poeg, oled suureks saand, oskad rääkida - aeg on ellu astuda! Mine nüüd, ära vaata tagasi. Head teed!"
Veidi ajapärast on kuulda mütsatust ja mingit häält.
"Näpitsad, taskulamp, tutimüts - poeg, oled suureks saand - oskad rääkida! Aeg on ellu astuda! Rohkem pole mul sulle kaasa anda. Head teed!"
Veidi ajapärast on kuulda mütsatust ja mingit häält.
"Taldrik, paber, käpikud - poeg, oled suureks saand! Mine nüüd, head teed!"
Veidi ajapärast on kuulda mütsatust ja mingit häält.
"Pere on välja lennand!" ütleb pereisa tähtsalt ja suleb akna
Laval on tunda pinget.
Perenaine vaatab peremeest.
Peremees vaatab segajat ja ütleb rahu säilitades publiku poole: "Laste ellu saatmine on teadus, aga kas kana võib seda üldse mõista?" (saalist kostub naerupahvakuid)
Pöörab pilgu tagasi toa poole ja alustab "Püha öö" laulmist, sügades samal ajal tagumikku.
(saalist kostub meeletu naer)
Eesriie