Kaua vüib!

Kui uuel aastal tööle tulin siis nägin kohe, et ühe tooli küljest oli kruvi ära kukkunud ja ma pidin silmad peast nutma. Millegipärast läksid mõtted automaatselt kooliaja peale kui me kõik veel oktoobrilapsed olime. "Mida mõtted!" karjatasin isekeskis. Vaatasin kiirelt paremale ja vasakule, sekretär oli oma kaelarätile huulepulgaga lilled teind. "Kõik me üritame kuidagi nüüd ettevõtlusega" mõtisklesin ma aknast välja vaadates. Lõin endale jalaga näkku