20.9.05

Olen omadega mäel!

Vaade on ilus, aga koju tahaks. Külm on ka. Ei tea kummale poole minema hakata.
Oleks ikka pidand selle GPS-i ära ostma

Mis nüüd enam

Käisin arsti juures, kus arst ütles, et olen ühest jalast pime.
"MIDA?" küsisin imestades. "Pime." ütles arst "Kuid väga paljud on elanud niimoodi elu lõpuni."
Küsisin, et kaua mul siis elada on jäänud. Arst pakkus, et mingi kaks päeva umbes.
Mida kuradit nad seal medkoolis õpivad!
Mõtlesin vihaselt, et kuidas ma küll poolpimedana testamendi valmis kirjutan. Äkki saab äriregistrist?

Aga tee ise endale!

Avastasin, et purjus pea on võimeline esile manama uskumatult jaburaid ja lõbusaid jutte. Pärast mõningat ringivaatamist lükkasin kapi pealt vanad noodivihikud maha ja panin ta sinna. Hakkasin teda isekeskis inimnäoliseks meediakeskuseks kutsuma. Näib, et telekas ja raadio muutuvad nüüd tarbetuks. Tegin ka kiire rehkenduse, et palju niimodi säästa võib - kui keldrikas maksab pudel õlut 11 krooni, siis säästukas 10.

Haamri eest pool kuningriiki

Täna hommikul läks rahvakunstnik Eri Klas täitsa suvalise kohapeal üle tee ja oleks äärepealt auto alla jäänud. Õnneks tänu televisioonile autojuhid teavad teda nägupidi ja seetõttu peatusid viisakalt. Aga inimesi oli küll palju kogunenud sündmust vaatama. Sõlmiti kihlvedusi ja kavalamad proneerisid Alegoq Arenale ja Saku Suurhalli paremaid kohti, üks helistas isegi koju naisele ja astus uimase peaga auto ette. Võib öelda, et olime kõikide osalejatega nagu üks mees. Hiljem kui nagu üks mees hakkasin tööle minema siis selgus, et selliste mõõtudega nagu üks mees ei mahu ikkagi standard tööjuure uksest läbi. Nüüd oleme siis nagu üks mees lõhkise küna ees. Kõik vaatavad teineteisele süüdistavalt otsa, aga seda et võtaks haamri ja naela, ei ole. Haamrit ja naela ka ei ole - töötan lihtsalt hoopis teises tööstusharus.
Hiljem nägin kuidas üks poolakas, kelle kodus televiisorit pole, üritas Eri Klasi oma Polzki Fiatiga siiski alla ajada. Aga kolmandal ringil ümber Schnelli tiigi purunes tal rool. Nentisin, et Eri jookseb päris kiiresti.

19.9.05

Vanainimeste elu ei ole meelakkumine!

Jõudsin sellele järeldusele kui olles ametlikul visiidil Põdruse vanadekodus käskisin surmaga ähvardades vanainimestel hoida keel suust väljas ja teha sellega lakkuvaid liigutusi. Pärast lasin assistendil koguda kõikide vanurite tunded kokku, millest selgus, et 100-st vanainimesest ühel olevat tekkinud erootilise maiguga tunded, aga ülejäänul ei tekkind üldse midagi.
Aga ajada valimiseelset populismi, vürtsitades seda rahale viitavate ääremärkustega, on sama hea kui otsida laiba majapidamisest püssi või väiksemat sorti jaapani videomagneetofoni.

Kas ilu nimel ikka maksab

Sattusin Stromkal jalutama, kui korraga nägin nii ilusat hobust, et sure või ära!
Õnneks ei ole meremeeste haigla sealt väga kaugel, nii et suutsin hinge vaakudes veel kuidagimoodi kohale koperdada.

Meie reliikvia on teie

Juhtusin vaatama mingit filmi, kus Rakvere teatri näitleja küsis ühe venelase käest, et oled sa tont või inimene? Kuna elame digiajastul ja mul on sõlmitud Starmaniga ka selle teemaline leping (kuu maks 129.- + digiboxi rent 29.-), siis lasin seda fragmenti korrata. Salvestasin vajaliku koha selleks spetsiaalselt varutud meediakonverteri (maaletooja hind 2024.-) abil, läbi arvuti (vana sai, hind küsitav) DVD-kirjutajaga (maaletooja hind 765.-) DVD plaadile (tooriku hinda ei mäleta) ja viisin tulemuse ekspertiisi (500.- tavameede, 2756.- digimeede).
Vastuse sain kahe nädalaga ja selleks oli: Ei ole tont, vaid venelane.
No milleks kurat kogu see aparatuur kui ma juba ennegi vastust teadsin!?

Geenius juhuse tahtel

Mul on väike mure ka. Nimelt konstrueerisin endale automaatse pesupulbri, et seda siis hiigelkasumitega turustama hakata. Probleem on aga selles, et ma ei tea kuidas ma ta valmistasin, kuna tegin seda kinnisilmi, sest paljud suured avastused on tehtud juhuslikult.
Lisaks on kadunud ka naabrite koer.

Vastuseid ootama jäädes
Kalevipoiss

On mida vaadata

Ja millal siis Aivar Palumäe oma uue kodumaise tõsielusarjaga "Nuss" välja tuleb?

Meediaõiendus

Seoses täna Delfis ilmunud artiklipealkirjaga "Ehitame Lasnamäele olümpiastaadioni!" pean vajalikuks siinkohal teatada, et paraku on minu järgmise viie aasta ajagraafik nii tihedalt ära planeeritud, et ei näe mingit võimalust efitusel kaasalöömiseks. Samuti ei ole kiita ka minu ehitusalased oskused ja teadmised. Aga aitähh pakkumast ja kui tulevikus kuidagi aega leian, siis vast mõne kärutäie liiva üritan kohale veeretada - asi seegi.

Surmast kasu kah

Kuna pärast suvist puhkust on rahaline olukord just selline nagu ta on siis otsustasime möödund nädalavahetusel traditsioonilise pereürituse mõnes avalikumas ja rahvarohkemas, aga odavamas kohas korraldada. Valik langes kellegi isamaasõja veterani matuste kasuks. Käskisin lastel kõhud kõvasti täis süüa, et hiljem enam ei anta ja mis neil pärdikutel niisamagi passida.
Kogu üritusest jäi üldjoontes positiivne mulje. Mängis akordion ja lauldi. Mees kes tahab igas pulmas peigmees olla oli mingis kastis. Õnneks oli ta prillikandja ja sain temaga klaasid kokku lüüa. Surusin ka kätt ja õnnitlesin. Kuna soovijaid oli vähe siis sooritasin avavalsi pruudiga mina. Peab ütlema, et KGBiitide prouadel on märjad silmad, aga tugev piht!
Kuna olime lõpuks ka veidi vindised, siis jätsin auto bussi ja läksime jala koju.

Mailma lõpp nihutati edasi

Eelmise nädala kahtlematute töövõitude hulka tuleb kindlasti liigitada ka meie väikeettevõtte füüsikaosakonna poolt väljatöötatud projekt - "Kuidas päästa maailm globaalse soojenemise tagajärjel poolustel ja taigas igijää vee eest".
Lahendus on lihtsam kui keegi seni arvata oskas! Ei, mitte paat!
Hoopis kogu vabanev vesi on plaanis imada kasutatud pesukaitsetesse, mis teadaolevalt lagunevad 500 aastaga. Antarktika ja põhjapoolus säilitavad ka oma valge väljanägemise ja ühtlasi on väikestel armsatel jääkarupoistel pehmem magada! Taiga osa, kus pesukaitsed tuleb toppida sambla alla, lubas enda peale võtta meie firma autojuht Sergei, kes on rahvuselt adõgee ja kelle sugulased elavad siberis ning on 5 dollari eest nõus tegema ükskõik mida. Näiteks saime me oma firmale neilt hiljuti 5 dollari eest autojuhi, kelle nimi on Sergei ja kes on rahvuselt adõgee ning kelle sugulased elavad siberis.
Ainus veel lahendamist vajav prolbleem on, et kuhu mähkmetest veele ruumitegemiseks välja pumbatav sinine vedelik panna? Üks mõte on joota see sellele prillidega naisele ja tema sugulastele?
Või valaks pamperssitesse?

16.9.05

Juht peab oskama alluvatega lihtsalt suhelda

Eile sisenes minu kabinetti grupp meie kollektiivi töötajaid, et esitada nõudmine, et firma peaks neile muretsema uued tervislikud anioone õhku kiirgavad Samsungi monitorid. Kuna olin eelnevalt vihje saanud, et selliste nõuetega delegatsioon on saabumas, olin ka ise jõudnud valmistuda - sidusin uksevahele nööri. Kui delegatsioon saabus koperdasid nad kõik nööritaha ja kukkusid koomiliselt kobarasse kabineti põrandale. Sellises naljakas olustikus oli igasuguste nõudmiste esitamine muidugi mõtetu.

Vabaaja kangelane

Kuna viimasel ajal on igasugused rollimängud väga populaarseks muutund, otsustasime ka ise kodus ühe sellise korraldada.
Mängisime matust. Surnuks määrasime vanaisa. Viisime ta surnuaeda ja kaevasime maasse.
Tore on selliste asjade puhul see, et saad mängu ja reaalsuse ühendada.

Kastitäis tooreid toonekurgi

Minu läti kirjasõbra nimi on Kaspars. Kaspars elab Lääne-Virumaal ja kirjutab mulle reeglina pärast seda kui seal käin. Mõtlesin ta ise välja, sest tunnen ennast lätlastega suheldes ebamugavalt ja ausalt öeldes, ega tunnegi ühtegi. Võibolla on see hoopis keele probleem.
Viimasel ajal ma ei viitsigi enam Kasparsi kirjadele vastata, meelsamini vastan oma uuele leedu kirjasõbrale. Algimantas elab Hiiumaal ja on sealsete leedulaste asepresident.

Kolhoosirokk

Sellel pühapäeval toimub Kolga-Jaanis legendaarse kohaliku kolhoosiaegse bändi "Sabonise jalajälgedes" taaskogunemine. Noorematele lugejatele, kes seda mäletada ei saa ja vanematele, kes ei taha, meeldetuletuseks, et tegemist on siis bändiga, mille algne nimi oli "Sabonise jalajälgedes uppus kaks last, kadus koer ja jäi kinni hummer", mille aga KGB käskis ära muuta, et mitte leedulasi solvata.
80 ndatel kui bänd aktiivselt tegutses mõeldi välja ka lugude pealkirjad nagu "Vellol on kolb perses", "Aimaril läks kolb perse", "Kus perses see kolb siis on" ja "Esimees on siga". Kuna tollal ei olnd pille kuskilt võtta siis lugude pealkirjadega kogu aktiivne tegevus ka piirdus. Üleüldse oli tegemist suht mõttetu bändiga. Kahtlustan, kas ta üldse olemaski oli.

Keeruline = keeruline

Ujumispüksid, puhvaika ja kaevurilamp - kõik mida öise vahetuse metsamees vajab!
Just sellises vormis oli minu Hiiumaa naabrimees kui ma talt kirvest läksin laenama.
Ja õige kah - on niiske, on külm ja on pime.

Korteriostu skandaal

Viimasel ühistu koosolekul võtsime vihaselt ette 4nda korteri, kes käisid pühapäeval Balti jaama turul ja said liha 75% odavamalt. Haistsime korruptsiooni. Haistsime ka põhjust, et kuda see liha nii odav sai olla. Roiskund liha hoidke ikka selleks ettenähtud kohtades.

Kaasaegne firma on eelkõige mängunurk

Muutsime oma firmas töösse suhtumist põnevamaks ja hasartsemaks. Nüüdsest pääseb tööle vaid see, kes esimesena jõuab Toompuiestee ja Adamsoni nurgapeal parklas olevasse kollasesse ringi. Aega on kõigil 4 tundi. Mina oleks ükspäev isegi napilt võitnud, aga siis ilmus kuskilt nigu nõiaväel mingi täitsa suvaline mees

Kas järgmine ohver?

Niisiis, pärast seda kui kurjadel jõududel ebaõnnestus katse sulgeda Levikas, ei matnud nad oma plaane maha, vaid leidsid uue ohvri! Hommikul tööle tulles hüppasin suitsu ostmise eesmärgil läbi ka Telliskivi keldripoesti, kus uksepeal ajasid tähtsat juttu 50-nda maja joodik ja laiade kätega mees, kes oli vait. Selgus, et meie keldripood tahetakse sulgeda! "NO PÜHA KURAT!" ütlesin ma vaikselt. Olga nuttis.

9.9.05

Eesti popi sünd II

Teadjamad rinkonnad sahistavad, et kui vene ajal Marju Länik oma esimese kauamängiva välja andis, siis tegelikult oli kõikide lugude taga olnud hoopis Jaak Joala, kes muusika kirjutas ja Ivo Linna, kes tegi sõnad. Kuna aga lood kukkunud välja üsna nilbe alatooniga, ei julend mehed neid ise laulda ja sokutasid koondnime Raimond Pauls all need Marju Länikule. Teada on, et Marju Läniku hääl levib sagedustel, mida inimkõrv interpreteerib lihtsate sõnumitena nagu "On kuskil pulmapäev" ja "Rokk on mõnus ja popp". Sestap läksid need lood ka rahva sekka ja pärast mõningaid püüdlusi rahvale siiski algversioone esitada võttis ka Länik rahvalikud sõnad omaks ja sai kuulsaks. Ivo linna pidada senini Länikut sellepärast natuke altkulmu vaatama.
Kuigi osad infoallikad räägivad, et vastastikune antipaatia olla alguse saanud hoopis sellest, et kord kui Ivo linna oli Laia tänava saunas ja läks rätiku väel kolm korrust kõrgemale Läniku juurde seepi laenama, siis viimane olla keeldund.
Eesti popi sünd I

Artur Rinne laulis ennast surnuks

Tark on see, kes teab palju
Loll on see, kes, noh, igaüks ju teab, kes loll on! Kas pean pildi temast panema vä? Äkki tahte veel aadrssigi teada?
Einoh!

Kaduge mu kuue pealt maha lojused!

Küsimus ja vastus pildistamise eest arve koostamisel:
"Kuidas me pilte väärtustame?"
"Üks pilt on väärt rohkem kui tuhat sõna"

Tänase päeva tõdemus

Ma ei uskund enam, et ma ärkan
Sest ma ei teadnud, et olin magama läind

Räägin mida edgar tahab

Hetkel on väga kiire, töölt tulles möödusin ühest reklaamtulbast kus öeldi: "Räägi nüüd kolm kuud tasuta!" Alustasin kohe. Loodan et nad ei pane pahaks, et hetkeks koju jooskin ja natuke kiiruga midagi hamba alla pistan - kohe lippan ju tagasi. Aga odav on küll ja jumal - kui palju on öelda!

8.9.05

Hiline armastus

Ma tahaksin kodus olla
kui õunapuud õitsevad
aga sügisel seda veits hilja
on ära teostada

Väike valem kuda maailma tiba paremini mõista

Koer on inimese sõber.
Koerale ei meeldi kass.
Kassile ei meeldi hiir.
Arvestades, et minu vaenlase vaenlane on minu sõber ja vastupidi siis:
Hiir ja koer on sõbrad ja hiir on siis ka inimese sõber.
Seega inimesele ei meeldi kass.
Tundub, et kassile ei meeldi kohe üldse keegi.
Koer ei saa TV-st suurt mõhkugi aru.
Järelikult saab kass TV-st täitsa palju aru.
Kuna Telekas ja raadio on vastandid siis võib arvata, et kassile raadio ei meeldi.
Järelikult on raadio inimese, koera ja hiire sõber.
Aga inimene on inimesele hunt.
Järelikult ei meeldi inimene koerale, hiirele ja raadiole.
Küll peaks ta aga sobima kassi ja TV-ga.
Seega kass ja inimene armastavad TV-d.
Arvestades, et kass ja koer hunti ei armasta võib oletada, et inimene on inimesele raadio.

Mine lolliks

NB! Kui järgneva mõttetera lugemisringlusest enam välja ei saa siis lülitage arvut lihtalt välja.

"Kogu jägneva mõttetera lühikokkuvõte on eelnev"

Parimad ideed sünnivad, mitte ei too kurg, ammugi mitte sealt kivi alt, kust pärit kõik Viinistu küla lapsed

Täna oli meil tööjuures ajurünnak.
Ajurünnaku alguseks oli kuulutatud 10.00. Kogunesime kõik juba kell üheksa nõupidamiste ruumi. Õhus oli tunda pinget! Samuti oli pinget tunda transpordi osakonna vanemspetsialisti kõikide kontori naiste sääri võrdlevas pilgus ja pistiku pesas.
Täpselt kel 10.00 alustas meie juhataja: "Niisiis olem..."
Hüppasin püsti, tõmmates portfellist välja aju, mille olin palunud pojal koolist bioloogia klassist hankida ja kohutava häälega hüüdes: "AJU RÜNDAAAB!", viskasin sellega vastas istuvat, varustusosakonna krõõpa. Tabasin otse prillide vahele.

Hitleri testament

Kõige toredamad välismaalased on sakslased – eks sellepärast neid ongi nii vähe just eriti aga Austraalias ja mõned on isegi Indias.

7.9.05

Malle on tobe heinakuhi

Kavatsen siin nüüd ühe vana võla kustutada - Kaido, ma pole sulle enam 750 krooni võlgu!

Test, kes sa tegelt ka oled

Kes sa tahad olla igas pulmas: a) peigemees b) kadunuke
Kes sa tahad olla igal matusel: a) peigmees b) kadunuke c) hobune
Kes sa tahad olla suureks saades: a) mees b)kabeli bürokraat
Kes sa tahaksid olla kui saaksid uuesti alustada: a) salaja peidus, kust piiluda saaks b) peigmees


Vastused: kui said kõige rohkem a) variante oled kiimakott, kui said kõige rohkem b) variante oled surnud kiimakott, kui said kõige rohkem c) variante oled hobune

Sõidugraafia

Helistasin Ahtole ja küsisin: “Mis teed kah?”
“Telekat vaatan” vastas Ahto
“Mhm ... ja kaua juba vä?” tundsin viisakusest huvi
“No oma tundi neli või ma ei teagi” ütles Ahto
“Pilt eest ei lähe vä?” üritasin vaimukas olla
“Pole veel ette tulnudki!”
“Nojah, vaata siis ette!” noomisin ma
“Mul jooksid silmad maha!” ahastas Ahto
“Vaenlasel on silmad ka selja taga!” oskasin ma raskel hetkel hoiatada ja lisasin:
“Reeturil on ka mare väljataga”
“Ka varga silmad jooksevad vett peas!” ei jäänud Ahto vastust võlgu
“Rahu, rahu, ega siis sellepärast ei maksa närvi ka minna!”
Viskasin toru hargile - mõtetu on vasikaga silma joosta kui enda silmas silma ei silma! ... või ei kõrva?

6.9.05

Eesti katkiste hammaste liit soovitab: LESNAAJA

Soovitasin oma hambaarstile sama hambapastat, mida isegi kasutan.
Käigu ise kah tihedamini hambaarsti juures!

Ernstist mõne reaga

Meil on tore naabrimees. Ernst. Vanakooli härrasmees.
Temaga on vaid see häda, et tema tahab igas pulmas kadunuke olla

Oscari sain ise

Kavatsen siin nüüd ühe vana võla kustutada.
Nimelt on paljud mult küsinud: "Miks sina Juss kunagi filminduse kriitikat ei avalda?"
Miks ei avalda, avaldan ikka!
Palun: "Baldwineid on liiga palju"

Sõõriku Urms ja bisnes

Eilne öö möödus sellpärast kehvasti, et unes üritas Sõõrumaa mult mingit mulle kuuluvat linnahalli kõrval asuvat krunti ära osta. Pakkus 700 000, aga mina ei taht küll alla 8 milli kuidagi hinda lasta. Pagan, käis nigu uni muudkui järgi ja kui ma ei eksi siis ähvardas ka. Aga mõelge ise, see on ju ikkagi praktiliselt kesklinn!
Ah eks ärimehed peavadki sageli uneajast näpistama

Uudiseid teadusrindelt

Minu lapse koolis mõeldi välja uus kaval süsteem laste hindamiseks. Et laps hingelist traumat ei saaks, pannakse talle numbrite asemel tähti. Kui laps hakkab aduma, mida mingi täht tähendab, muudetakse koheselt süsteemi ja hakatakse hindama geomeetriliste kujunditega, pärast seda tuleb loomade etapp siis numbrid ja tähed kombineeritult ja siis värvid. Pakkusin lastevanemate koosolekul välja, et miks mitte tulemusi ka suguelundi piltidega tähistada, kuid see ettepanek ei läind läbi, kuna viimaseid on vaid kaks, seega puuduks õpilastel võimalus kahest paremaid tulemusi saada ja kõik jääksid muudkui istuma. Selle peale avaldasin protesti - oli ju juttu et numbreid ei tohi mainida, aga kaks on number! Kuna olin vähemuses, pandi mind karistuseks nurka seisma.
Üldiselt on süsteem väga paindlik mu meelest. Saatsime õpetaja preemiaks Sotshi (see on üks koht musta mere ääres, aga võib kirjapildiliselt erineda), ise võtsime lapsed koolist ära ja läksime kaheks kuuks maarahvale appi kartulit võtma.

Koolireform võiks mingi koha ikka vanematele ka jätta.

Minu vanem poeg tuli koolist ja juba uksepealt hõikas: "Isa, isa! Kui palju on kaks pluss kaks võrdub 4?!"
Panin ajalehe käest ja võtsin poja sülle.
"Vaata poeg" ütlesin kõiketeadja häälega "vaata, vaata", telekast näitas just Saddam Husseini tapmist. "Ja nüüd magama. Ei mingit vastuvaidlemist, oled nüüd juba suur, mitte mingi titt!"
Kogu öö lahendasin võrrandit - kui palju on kaks pluss kaks võrdub 4?
See ei saa ju olla raske, vastus peab olema kusagil siinsamas.
Kui palju on kaks pluss kaks võrdub 4?
Hommikul, enne kui lapsed ärkasid, hiilisin vaikselt kodust minema.

Reps jälle avaaktuselt puudu

Minu vanem poeg läks kooli ja kohe esimesel päeval anti neile ilmvõimatuna tunduv ülesanne - purustada muna mis kevadel oli Golgate´iga kokku mätsitud.
Noh jõnglased asusid usinasti asja kallale, on ju neil veel see hoog ja lust murda just neid kõige kõvemaid teemante, mida meil vanakestel enam pole.
Muna läks muidugi kohe esimese löögiga puruks.
ILGELT RÕVEDALT HAISES!
"Lapsed, lapsed! Kes ketast pani?!" hüüdis õpetaja itsitades ja põgenes koridori.
Minu arust nalja võib ju teha, aga kuskil peaks mingid piirid olema - ise veel pedagoog!

Vahest just sügiseti tunned, et tahaks midagi suurt, noh kasvõi maksiburgerit

Üksvahe oli meil kombeks kahurite peal istumas käia ja seal siis aega surnuks lüüa. Kord olime jälle oma brigaadiga pärast rasket tööpäeva seal kui korraga tõusis Ants ja hakkas Iisraeli hümni laulma. Kargasime ka kõik teised kiiruga püsti ja hakkasime mitmehäälselt kaasa laulma - jumal kui ilus see oli.
Nojah, hiljem kui suroff juba sadama hoonete vahele kadus jorutasime niisama midagi.
Meie eestlased olemegi kõva laulurahvas, aga vahest tahaks ju rihma lõdvemale ka lasta.
Nii avastasingi, et kannan trakse hoopis.

Muusikakooli vili

Olin just töölt koju minemas kui endise Tallinna hotelli juures jõudis mulle lõõtsutades järele väike, koolivormis, viiulikastiga poiss. "Onu! Onu! Anna mulle mi!"
Seisatasin, võtsin sigareti suult ja hakkasin poisile selgitama, mis vahe on elul nüüd ja varasel veneajal. Läbisin etapid 40ndad kuni Stalini surmani, segaduse aja enne Hrustshovi ja põgusalt ka Hrustshovi nn sula.
Poiss vaatas mind vaikides.
Panin käed puusa, kummardusin veidi ettepoole ning rääkisin kogu jutu uuesti, rõhutades nüüd eriliselt mõndasi minu arvates olulisemaid kohti.
Poiss vaatas mind ikka vaikides.
"No mis vahid?" küsisin
"Onu" ütles poiss vaikselt "mul on mi-d vaja"
Vaatasin poissi vaikides. Tobe pägalik.

Golgate oral total

Minu hambaarst soovitas mul hakata kasutama sama hambapastat, mis temagi. Nüüd ärkan hommikuti kell seitse, võimlen, riietun, sörgin sinna tehnika tänava alguse peatusse ja sõidan trolliga mustamäele. Täpselt kell kolmveerand 8 olen hambaarsti ukse taga ja annan kella. Rõõmsalt avab ukse minu hambaarsti abikaasa, kellel on seljas vaid aeroobika dress ja viipab reipalt mind edasi. Hetkel kui nende vannituppa sisenen lõpetab oma hambapesu minu hambaarst ja särava naeratuse saatel ulatab mulle oma pastase hambaharja. Mõnuga asun hambaid puhastama. Pean kiiresti tegema - minu hambaarstil on palju kliente.

5.9.05

Pelgulinna draama

Tegevuspaik: Telliskivi tänava keldripoe esine
Tegelased: Olev, Ervin, Olga, Laiade kätega mees, mingi joodik, väike koer, suur koer ja skaut
Aeg: õhtu kell üheksa

Olev: "Klunk-klunk-klunk-klunk-klunk. Khääh!"
Olga: "Klunk-klunk-klunk-klunk. Khääh! Öökrhhõõõõ"
Laiade kätega mees: -
Mingi joodik: "Kluunk!"
Skaut: "No davai siis mehed. Homme ka päev."
Olev: "Laadna siis"
Olga: "Homseni"
Laiade kätega mees: -
Mingi joodik: "nägemiin"
Olev (eemalt juba): "Olga kas sa mu sääreväristaja peale tuled siis homme? Hahahahahaa!"
Mingi joodik: "Hahahahahaaaaa...!"
Skaut: "Hihihihihiiii...!"
Laiade kätega mees: -

Eesriie
Laiade kätega mees (vaikselt omaette pöbinal): "Mis kuradi eesriie."

Profülaktika

Lösutasime naisega mõnusalt sohval, närisime krõpse, rüüpasime õlut ja vahtisime telekast aktsionfilmi kui keset läbiotsimist üks mees küsis:"KES NÜÜD FASHISTID ON!"
Vaatasime naisega teineteisele otsa. Läksin lastetuppa, panin tuled põlema ja küsisin lastelt nõudva häälega:"Noh? Kui tegite siis tunnistage!" Lapsed magasid nii armsalt. Nii süütukesed on nad alul. Võtsin püksirihma

Ega kellelgi suitsu pole?

Ei

Läänerindel muutusteta

George Washington Bush oli kõhuli põõsastes, kulm kipras ja mõtles pingsalt: "Vaenlane üllatab sind alati seal, kus sa teda kõige vähem oodata oskad!" George Washington Bush tõusis ja hiilis kergel sammul Kärdla Konsumi Hansapanga automaadi poole - ei midagi! Nüüd läks George Washington Bush poolsörkjooksul, aga ettevaatust minetamata turu poole. "Auh!" kargas ühispanga putka tagant välja Saddam Hussein. "BLJÄÄT! JÄLLE!" ei suutnud George Washington Bush oma pettumust varjata.

Sipelgad ei alistu!

See nädalavahetus üritab Tarankovi nimeline rongiühing Balti jaamast keskklinna sõita. Noh, elektritshkaga. Kurat, ise küll ei usu, et toime tulevad. Aga mine hulle tea. Meil näiteks Pelgulinnas elab mees kellel on laiad käed ja tema tegi endale kreeka pähklist ajud. Või noh nagu välismälu rohkem. Hoiad taskus ja kui on midagi sellist, mida operatiivselt talletada ei viitsi, siis paned kreeka pähkli sellele, kes räägib nina alla. Ükskord, kuna pähklikoor oli irvakil, jäi ta ühe jalgratturi vuntsidesse kinni. Oh sa jutt, kus mees kellel on laiad käed pidi alles järgi lehvima! Labidad sahmisid mööda külgi ja huilgas kui sireen: "TOO SEE ASI TAGASII! TOO SEE ASI TAGASI!" Siis aga äkki, jäi seisma nagu oleks välgust tabatud ja põrnitses enda ette maha. Keegi ei saand alul aru mis juhtus. Läksime ligi. Raputasime teda õlast - ei midagi. Raputasime kogu keha. Ikka ei midagi. Tõukasin. Ka teised hakkasid nügima. Peksime teda kuni varavalgeni. Mäletan justkui läbi udu ennast karjumas: "Tõuse püsti kui mees oled!, "Tule välja kui mees oled!" ja "Tule mulle naiseks kui mees oled!"

Minu vanaema

Ükskord teinekord käisin ka maal, aitasin emal kartulat võtta. Kupatasime põllule ka taadi, eide, lapselapse, koera, kassi ja hiire. Hiir kukkus kaagutama, et tema teab kuda naeris välja tõmmtata, et nemad ükskord tõmmasid. Lõime hiire maha - ärgu piuksugi siis. Nüüd olin sunnitud ise kassi sabast sikutama. Ema kassi nimi on Panderoll-Shveik, ühe intiimse mälestuse tõttu. See oli siis kui ükskord ammu lugesime peeruvalgel Shveiki ja parasjagu suri möödasõitev postiljon jalgrattaga ära. Nii saime naabrilt elu esimese paki. Pärast läksime vanaemaga kuuseriisikaid tegema. Ega mul algul ei tulndki välja. Naera või ribadeks. Vanaema ütleb, et võta nüüd ja tee kuuseriisikas - pumps - ikka koroona nupp! Moi-moi!

Vanaeitede suvi akkas

Käisin nädalavahetusel maal - see on see mis hakkab pärast lennujaama. Hoopis teine tunne on. Värske õhk, linnud...
Pissisin ühe sääse surnuks ja tulin tulema.

Rein on tegelt Kalle

Vägivalda on palju. Tarvis oleks see kuidagi inimestest välja peksta.

1.9.05

Tuul

Kaevasin veidi peas.
Oli täiesti tühjaks saand - ühtegi mõtetust polnd!
Ühes nurgas vedeles ilmatuma suur loosung: "Eddie on saavutanud keskmise täidluse!"
Mis pagana Eddie - ajal mil? Kuhu sai kalender? Kes on korrapidaja?
Palju mõtteid tekkis pähe sellel kaunil augustiööl.
Aga vaese inimese käest ei küsita