30.11.07

Lugemiku luule

Õhtul hilja õige tasa
kemmergusse tegin pasa,
rullist värsket paberit,
kus on käärid, kus on niit?
Jüri usinasti lõikab

Ah niisama

Tartu moodsas vanglas
uued teljeskangad
vangid teevad vaipu
nigu varem laipu
paadund retsidiivist
saand on mees aktiivist

Tunne rõõmu lihtsatest asjadest

Seisime inimestega bussipeatuses ja ootasime.  Lõpuks buss tuligi ja me kallistasime teda

Meeste vahel valitseb tihti selline keemia

"Paul, langevarjur, väga meeldiv"
Just nende sõnadega tutvustas ükspäev  mulle ennast üks kuldses eas, lõbusamat sorti meesterahvas.
Küsisin talt siis moepärast, et kuda läheb?
"Hästi!" vastas Paul väga meeldiv.
Paul ei meeldind mulle.
Seisime vaikides.
Toksisin kinganinaga külmund mullakamakat.
Paul tõusis vaheldumisi varvastele ja laskus kandadele, ikka varvastele ja kandadele.
Enam Paul ei naeratand.
Otsustasin huumori mõttes peeretada.

28.11.07

1+1=koer

Inimesed jagunevad laias laastus kaheks: lollideks ja tarkadeks.
Ja tavaliselt kipub nii olema, et need kes ennast targaks peavad, on parajad lollpead.
Mis tähendab, et tark on see, kes ei pea ennast targaks. Järelikult loll.

17.11.07

Küsi Tarmolt

Vanasti, veneajal, käisid paljud asjad teistmoodi.
Praegu asjad üldiselt ei käi, vaid seisavad ilusti omal kohal.
Aga noh, see oli ka meeletu kuidas joodi! Veneajal siis.
Muide ka tänapäeval juuakse palju, näiteks Jõgeva meisterlehm Rein jõi ämbritäie vett nii et silm kah ei pilkund! Vhoaä!

Rongikorrespondent Aimar

Kuidas mul ükskord süda ehmatusest seisma jäi

Ükskord juhtus nii, et kooli minnes sattus mul kaasas olema ainult Parex panga kaart!
Oli jube piinlik ja kõik teised lapsed naersid.
Õnneks on meie naaber kuldsete kätega mees onu Oskar, kes sobival ajal sattus prügikasti välja viima ja nähes minu häda virutas laste pealikule jalaga munadesse.
Nüüd naersime meie onu Oskariga.
Onu Oskar on mitu korda vangis istund ja muidu ka vägivaldne mees, nii et sain kohe ka ise paar head obadust ja see kooliaasta tuli kohe heaga vahele jätta.

Raudtee Kelly
Linnast

14.11.07

Väike vineerkast, kuiviku olemisega

86 aastat vana Alviine istus kaksiratsi aknalaual ja ütles õelalt naeratades: "Nüid panen perutama!"
Kuid ei hakand midagi, kukkus hoopis aknast väljapoole ja teadupärast raketid ei peruta, vaid sõidavad kiiresti lihtsalt. No ja plahvatavad ka. Nagu Alviinegi.
Sergei suitsetas paraadna ees ja mõtles lehvitades: "Loll mutt, aga ilus surm" ning sai Alviinega surmavalt põrutada. (väga nekrofiilne kahemõttelisus mu meelest)
"Müüa kaks korterit perspektiivikuga rajoonis!" tegi kinnisvaramaakler Kaido päevakohase kirjavea

Inimene on inimesele Barbeque euroopa meister

13.11.07

Meister ja margariin

Nii me siis seisimegi - mina, Kaido, Aivar ja Leili, kõigil näod tahtekindlad ja rüht sirge, pilk ette suunatud ja ootasime. Umbes poole tunni pärast hakkas Aivar puhisema ja nihelema. Vaatasime teda hukkamõistvalt, kuid Aivar ütes et tal on pissihäda ja peab ära käima, sest muidu võib õnnetus juhtuda. Hea küll, mõtlesime, eks alguses ole palju pinget. Kui Aivar tagasi jõudis, seisime uuesti - mina, Kaido, Aivar ja Leili, kõigil näod tahtekindlad ja rüht sirge, pilk ette suunatud ja ootasime.
Mõne ajapärast küsis Aivar, et mida me õigupoolest nagu ootame või nii? Ütlesin Aivarile, et minuarust on just tema alati olnud üsna põhimõttelage ning ei suuda tähtsate asjade puhul keskenduda ning aidata meeskonda. Samuti ei meeldi mulle Aivari naljad, aga kuna sellist asja ei saa inimesele otseselt ette heita, siis saatsime ta lihtsalt persse.
Selle peale arvas Leili, et tema ema ütleb, et niimoodi ei ole väga ilus teistele ütelda või noh vähemalt tema ema arvab nii. Kuna Leili on alles väga noor ja kuulub meie skaudi rakukesse puhtalt sellepärast, et pole siin kolkas kedagi muud ka võtta, siis saatsime ka Leili persse ja lisaks käskisime tal sinna ka oma ema kaasa võtta. Aga Kaido ei meeldi mulle niisamagi, kuid kuna ta on meie rühma šamaan, sai ta isegi juba aru ning ma ei pidand ise rohkem kedagi kuhugi saatma.
Nüüd, kus kõik oli nigunii persses, tundus mulle, et võin ema-isa kapist sellest keelatud karbist veidi neid magusaid liköörikomme võtta küll.

Loll mehaanik

Helmi
mulle õpeta
kuidas
võiksin kella keerata
sest on vallanud mind rahutus
kellakeeramisest möödas juba kuu

12.11.07

Ebamusikaalne raamatupidaja

Eesti vanasõna ütleb, et loll on see, kes ei oska kirikuski niita ja väga õigesti ütleb mu meelest.
Väike näide.
Kui me väiksed olime siis suveti lukustasid ema ja isa meid onu Elmari sahvrisse, et me mingisuguse pättusega hakkama ei saaks.
No vat. Ja iga kord kui me seal olime, oli õues äike ja meie istusime muidugi aknal ja ootasime sügist. Siis ükskord juhtuski nii, et et Sepa Alma ja Kivi Ain sattusid jalgrattaga onu Elmari majast mööda sõitma ja nii õnnetult, et Sepa Alma sõitis vastu seina nii et hammasrattaid lendas ja onu Elmar sai oma õmblusmasinale uue käiguvahetaja! See viimane on muidugi väike huumor.
No nüüd on siis see lugu ka ära räägitud.
Ka kergem ei hakand.

Aigar 37
Läänemaalt

Pidulik matkapäev

Istusime majarahvaga hoovis ja arutasime järgmise aasta plaane.
Küll pakuti välja, et teeme uue katuse, küll uue torustiku.
Oli tunda, et inimesed tunnevad end lõpuks hästi, et lõpuks ometi on nad kellelegi kasulikud.
Arno, kes tuntud kui tõsise ja niisama mitte sõnavõtva mehena rääkis vahepeal isegi ühe anekdoodi. Jõle igav anekdoot oli veel kah. Vägisi kippus jääma mulje, et inimesi ei huvita apsoluutselt, mis tegelikult majaga saab.
Karauul.

Õpetage karu noa ja kahvliga sööma, kui pärast seisabki ainult söökla sabas ja kolhoosmikud imegu käppa!

Alatiseks on mulle mällu sööbind Moskva tsirkuse kloun Popov ja... ja teised.
Kord kui ma väike olin, käisin ka emaga Tallinnas tsirkuses - akrobaadid võimlesid, karud mängisid balalaikadega ja klounid loopisid kurikaid. Sellega kõik lõppeski. Käisin veel hiljem, kui suur olin, närvilise näoga ringi justkui tahaks küsida: "Kus, kus on Nikuulin!?" kuid kohates uue aja inimeste mõistmatuid pilke, taandusin targu pobisedes. Oli ka kahju makstud rongirahast.

Tütarlaps isa jälgedel

 "Noh kraaded!" karjusin ma üks hommik rõõmsalt perele "kotid kokku ja minekule!"
Vanem poeg sügas uimaselt tagumikku, ning vaatas tuimalt seriaali "Õnne 13", noorem küsis mõne hetke pärast uniselt: "Kuhu?"
"Kuidas kuhu!" jätkasin ma õhinal "Ikka turismifoorumile "Kauboi kui hobuse... kauboi kui... kauboi ja ... või indiaanlased või?"

"Kummast käest!" hüüdsin ma lõpuks rõõmsalt.

kuidagi järjest raskem on enda mõtteid viimasel ajal koondada.

Kuid hea uudis oli see, et keegi polnud avastanud külmikust torti võtta.
Avastasin siis ise!

11.11.07

Rahvaloendaja hetked

Arno sõitis trolliga ja vaatas aknast välja.
Imelik, mõtles Arno, kui kõik inimesed, kellest troll mööda sõidab, kokku lugeda, palju siis neid lugemata jääb? Arno märkas, et osad inimesed, keda ta loendada püüab, üritavad kuidagi sohki teha, kes, kui loetud saab, lippab ringiga uuesti ette, kes üritab vahele jätta ja kes on uuel korral juba kavalalt koerakesega. Ebaausust on meie seas endiselt palju, mõtles Arno. Kurb igatahes kui nii on.
Trollijuhiks oli aga onu Sven, kes oli tuntud kui suur inimeste armastaja ja humanist ning kelle sulest olid ilmunud raamatud "Mida teed sina kui näed inimest hädas?" ja "Vastus raamatule "Mida teed sina kui näed inimest hädas?""
Onu Sven, nähes, et Arno on hädas, keeras trolli järsu tõmbega kõnniteele, ning asus pettureid jälitama. "Noh, loenda nüüüüd!" karjus onu Sven Arnole ja tõepoolest, nüüd võis Arno ka kinnisilmi inimesi lugeda, sest on ju hästi kosta kui trolli abil inimesi lugeda.
Nüüd võiks ka pimedaid rahvaloendajateks palgata, mõtles Arno ökonoomselt.
"Nüüd võiks ka trammipargi naisdispetšerile isadepäevaks lilli viia!" hõikas rõõmsalt onu Sven, kes muuhulgas ka peenest trollipargi huumorist lugu pidas.

Kanad in memoriam (veidi hilinenult)

Kanad
elasid kui inglid.
Vanad
olid, noored ka.
Munesid
kui Britney singlid
kulda,
aga tänutäheks?

Mulda

Kohutav peresaun

Ja lõpetuseks vanasõna:
Sa pole mitte see, kelleks end pead, vaid tema onu.
Mõtle sellele.

Honoluulud

Elame ajal ja eriti sageli ka kohas, kus naaber ei tunne naabrit, ning pole ime ka, kui juhtub midagi veel hullemat. Eelmine neljapäev näiteks praadis keegi vanem härrasmees, kes on meie majas alles uus, mune.
"No tohohh!" tundsime me kõik minuarust õigustatult, kuid vanem härrasmees!!!

Kas pole kahtlane?

Lolli tunned ka metsas ära

Ükskord said siil, mäger ja onu Toivo keset põldu kokku ja hakkasid kohe ärplema.
Siil ütles, et temal on kõige pikemad okkad. Jänes aga, et temal on kõige põkemad kõrvad.
Siil ja onu Toivo hakkasid selle peale kohe naerma ja näitasid näpuga jänesele: "Põkemad kõrvad, põkemad kõrvad!"
Oijah, endalgi tuli nüüd midagi kiiret vahele.
Headaega.

1917

Tegelikult tahaksin ma täna pöörduda rahvakillu poole, kes on ju meie kõigi südametes, kes on väiksed ja armsad, kes ei oska veel lugeda ja...
Tähendab ma tahaksin laste poole pöörduda noh.
Tähendab ma tahtsin nagu seda öelda.
Või noh ma tahtsin nagu laste poole pöörduda.
Seda ma siis mõtlesin.
See tähendab ütlesin.
Kirjutasin.
Ei ütlenud vaid kirjutasin.
Mõtlesin ka.
Või trükkisin?
Kurat.
Nojah.
Ühesõnaga, mees mõtle enne kui lapsi teed.

Supleja Rein on pederast!

See eelmise postituse teinud idioot on lisaks muule ka idioot ja lisaks sai ta ka hea tünga. Mu pangaarve juba pikemat aega tühi!
Rein SA OLED LOLL!

Või millist panka sa silmas pidasid?

Supleja Reinu sissekanne

Kuulsin just lõpuks ometi ühe naljaka, võiks öelda isegi armsa blondi
anekdoodi. Aga teile ei hakka ma seda siin arusaadaval põhjusel rääkima. 
Sellepärast, et esiteks pole see siin mingi anekdoodiblogi, 
vaid ikka selline rohkem filosoofiablogi ja teiseks on mu nimi Urmas ja 
olen praegu siin kellegi võõra idioodi blogis ja ei ole ilus võõrastes 
blogides möllata. Eriti kui lisaks blogile on sul ligipääs
ka omaniku pangaarvele. Noh et on targematki teha.

4.11.07

Elagu Gorbatshov!

Meie vanaema oli suur, laiade õlgadega kuri naine, kelle lemmiktoit oli kapsasupp, et saaks hiljem lastetoas peeretada.
Iga kord kui ma sellele mõtlen, saan emalt riielda, et miks ma vanaisast nii halvasti mõtlen.

3.11.07

Ulme tankistid

Raimo seisis maja ees ja kimus närviliselt suitsu.
Mööblimaja poolt lähenes hoogsal sammul Eduard, mees, kes teab, mida elult tahta.
"Noh!" ütles Raimo Eduardile, kui viimane oli Raimoni jõudnud "Räägi siis!"
"Mida?" ei saanud Eduard kohe aru
"Mida? No ikka seda, et mida siis tahta. Elult." vastas Raimo pilkavalt.
Eduard ei osand vastata.
Ja nii on umbes üheksakümne kuuel juhul sajast!

Pikamaa taksojuhi armastus

Meie majja kolis kaks nädalat tagasi uus inimene. Peeter.
Peeter on omamoodi naljakas mees, nimelt on tal harjumus igal hommikul kell 8 pista pea  koridori aknast välja ja hüüda valjusti: "Tere hommikust põllumehed!"
Tegelikkuses tehakse sellist asja ikka poole kümne paiku