Kostus vaikne kriiksatus, korter 10 uks avanes ja valgusvihk langes pimedasse trepikotta. Uksevahelt paistsid Toivo isa kondine küünarnukk ja sorgus vuntsidega nägu.
Kell sai pool kaksteist hilisõhtul.
"Kõik on vaikne." mõtles Toivo isa.
Siis aga hüüdis ta täiel rinnal: "HURRAAAAAAA!" ja tõmbas ukse mürtsuga kinni.
"Mõistame meiegi pidu panna kui vaja!" mõtles ta rahulolevalt vene rahvatarkuse peale.
Isa sokk on tagasi!
1 kuu tagasi
1 kommentaar:
Rein keksib jalalt-jalale ja aplodeerib maruliselt.
Postita kommentaar