15.2.07

Veidi korrektsest keelekasutusest

Tere
Täna tahaksin ma veidi sõna võtta ropendamise teemadel.
Nimelt on väga paljud ühiskonna liikmed ekslikult arusaamisel, et ropud sõnad on a priori (tore sõna, aga keegi ei tea mis tähendab) pahad või et neid peaks kuidagi vältima.
Tegelikkuses asi päris nii ei ole.
Vaadelgem asja nüüd täiskasvanud väljakujunenud infovahetusoskusega inimese tasandilt.
Siin väike näide:

Talumees tuleb tuppa ja ütleb täis ülimat erutust eidele:
"Eit kurat! Türad on jälle kogu sita perse pand!"
Millele eit reageerib täiesti adekvaatselt, peegeldades muret ja hingevaeva tekkinud kaose üle:
"Vana sitt! Siis on ju perses!"

Mõlemale osapoolele on selge, et lambad pääsesid aedikust ning sõid kogu talveks varutud heina ära, mis on väga traagiline ning kahetsusväärne ja mis paneb vestluses osalejad pikemaks ajaks keerulisse olukorda. Võimalik koguni, et tekib vajadus süüdlasi karistada. (eriti kui mõni tähtpäev on saabumas)

Kujutate sama sündmust nüüd sellise seletuse abil:
"Armas naine, nüüd läks vist natuke pahasti. Nimelt lambad pääsesid välja ja sõid heina ära." Millele reaktsioon oleks järgnev:
"Ahah. Nojah, mis teha."

Vahe on märgatav, kas pole?
Loomulikult kui mingid nagamannid kasutavad vänget keelepruuki, et omaarust pääseda tänu sellele kuidagi teiste silmis kõrgemale tasemele loomade hierarhias, mida teismeliste seltskond, oma veel välja arenemata maailmatajumisega kahtlemata kujutab (sama käib ka noorpoliitikute kohta) siis see on ropp tema ropus tähenduses.

Ühesõnaga tavakasutuses ropud sõnad on oskaja suus tegelikult ülimalt infot täis pressitud verbaalsed märgid.

17 kommentaari:

Endel Vibu ütles ...

Igati asjakohane sissekanne. Kummardus. Kui targa inimese juttu panna, siis mulle ülikoolis räägiti, et keel on märgisüsteem ja keele abil edastame kindlat sõnumit. Nii et... ikka otse ja nurkadeta peab. Minu arvates on ka meie poliitika viga see, et räägitakse nii et mitte keegi aru ei saa ja peale seda hakatakse n.ö. Eero Rauna panema. Tahaks kuulda otsekohest juttu näiteks Arnold Rüütli suust...See oleks ilus kui kevadiselt sulisev vesi ja selle kargus tungiks kontideni välja.

ilves@metsas.ee ütles ...

olenevalt olukorra tõsidusest jahunevad vägisõnalised appihüüud ning konstanteeringud ka sooliselt isasõnuks (türa, munn jne), emasõnuks (vitt jne) ning kesksoolisteks-anaalseteks (sitakas, perse), lisaks veel varia (raisk jms).

Jubejuss ütles ...

See on väga õige tähelepanek ja vaid kahju võib tunda inimeste üle, kes räägivad justkui eesti keel oleks vaene võrreldes vene keelega - lihtsalt need inimesed on ise vaesed ja ei ela Viimsis

Jubejuss ütles ...

Aga mis Arnold Rüütlisse puutub, siis enne kui ta selle saatanliku EPA mõisnikuks sai, siis rääkiski mehe juttu. Asenda ise kõik arusaamatud kohad normaalsete isasõnadega ja kogu jutt omandab jälle tähendusküllase varjundi. Lihtsalt tol murdehetkel ütles proua tal, et nüüd Ärni, oleme ka meie peenema rahva osa ja palun ära nendest "lammastest ja heinast" rohkem räägi ja asi oligi perses.

Jubejuss ütles ...

Tavalisel eestlasel on nii, et kui ta kord nädalas (kasvõi kui tõesti mingil müstilisel põhjusel rohkem ei saa) ei saa öelda mõne loodusnähtuse kohta, et "vahi litsi, kus lõikab!" või "säarba nigu juudi munn!" siis kasvavad tal külmkapil jalad alla ning viimane hakkab sõgedalt hööritama, mis iseenesest ei olekski midagi hullu kui meil riigikogu neid täis põleks.

Jubejuss ütles ...

säarba = särab
või mis te siis arvasite? Läigib?

Anonüümne ütles ...

A ma jällegi tundsin ühte poolakat, kes oma elatud 40 aasta jooksul pold kordagi saunas käind ja ta arvas, et eestlased ühed tublid hoorajäägrid on, kuna iga nädal saunas käivad. "Sauna" aga Poolamaal raudselt ühte hooramaja tähendab. Millega muidugi ka teatavate mööndustega nõustuma peab.

andry ütles ...

Tsehhide seas on ülipopulaarne meie Kunda linnake. Ei tähenda see sõna švejki kaunis emakeeles muud kui vittu.

Anonüümne ütles ...

Raha paneb küll Rattad käima aga teeb ka lolliks! Eile näiteks ronisin ma oma turvameeste Sõõrimäe ja Rahamaa saatel juuksurisse ja ajasin end täitsa kiilaks. Pärast tätoveerisin igasugust jälkust küünarvartele.
Aga üldiselt ma ise küll blogi pidada ei viitsi, nõme oleks ju kui keegi ei loeks. Iseäranis nõme aga oleks see kui keegi kommenteerida ei viitsiks!
Jälgi trendi, mihkels!

Anonüümne ütles ...

"Kurat seda nüid teab!" vastas mu 90 aastane vanaisa küsimusele, kuis tal küll tänapäevani naiste seas nii suur menu on. Ise keelega kulmu sügades.

Anonüümne ütles ...

lollide manifest:
võimatu on elada eestis, kus kaks eestikeelt mittekõnelevat indiviidi röövivad päise päeva ajal bakaalkauplusest pärdiku ähvardusel kaks pudelit kreeka võlujooki "me ei taha".
mulle aitab!
kolin ära kreeka mütoloogiasse.
või kuule noh.

Anonüümne ütles ...

Tuleb alajäsemed tugevalt substraadile toetada, siis pole häda miskit...

Anonüümne ütles ...

Ja lõpuks kuid mitte lipuks, kulla Jubejuss, ma nägin Sind ükspäev teles seal Meremäel või kus. Otse laivis! Kaotasin südame, kopsu ja prostamool uuno. A see inglise test tee ikka ära. Eks.

Jubejuss ütles ...

Mis Merevägi? Mis Test? Kus näeb?

Vali Dool ütles ...

Poliitikud on ikka isekad värdjad, kui nende blogis midagi on, siis juss küll kommenteerib, aga nüüd kui juss midagi kirjutab, siis ei ole neid kusagil. Loevad ja löövad käega ja ütlevad teineteisele MSNis, et las pööbel kommib, ma ei viitsi anoltki. Endal neil on keelepoliitkiasse võimalik ju sekkuda ja teha nii, et lasetaedu ei lõpetaks pidevalt keeleliselt vaesed indiviidid ning koolide esimesed klassid ei koosneks udupeadest, kes ei jõua venekeele tundi ära oodata, et saaks oma mõtteid värvikalt väljendada. Koolide esimestest klassidest ju sirguvad meie kõrvale koolide teised klassid jne kuni isegi minu tänaste kolleegideni välja, kes ka iga päev ei ropenda - sinna on see kõik välja viinud.

Anonüümne ütles ...

ma võin ju olla ja pigem olengi pööbel. a päris kindel on see, et isegi ku sa end eliidiks pead, siis 16 aastat tagasi perset ajalehega ikkagi pühkisid. ükskõik, kui lähedal sa siis ka plaanikomiteele ja savisaarele ka polnud.

Anonüümne ütles ...

see oli valit oolile