30.11.07

Tunne rõõmu lihtsatest asjadest

Seisime inimestega bussipeatuses ja ootasime.  Lõpuks buss tuligi ja me kallistasime teda

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Ükskord ma ei näinud mitte midagi, mingi buss sõitis küll peatusesse, aga ma ei näinud numbrit. Siis keegi lehvitas, mulle vist, aga ma ei näinud, kes see oli. Prillid olid taskus, aga ma ei näinud neid. Nüüd on hea meel, et ma lehvitajat ära ei tundnud, hiljem kuulsin, et ta pidas mind Maarja-Liis Ilusaks.