11.10.05

Kaugenenud oleme oma

Ajab ikka närvi selline elukorraldus kus käsi ei tea, mida jalg teeb. Kord järjekordsel kodusel tunnikontrollil saatsin jalad uksetaha ja hakkasin kätt pinnima. Muidugi need, kes Lääne-Eestist või saartelt pärit, käiavad. Aga palju siis ikka on neid eestlasi järel, kes veel õiget talutöö maitset mäletavad. Mina mäletan, sest sõin suvel natuke sulase higi ja pistsin ka ühe veskikivi persse. Ma loodan, et daamid vabandavad keelekasutuse pärast, aga maa najla ei mõista, ehk vaid minu hobune?
Hiljem vatasin aknast välja ja nägin kuda neljanda korteri vanamutt oli minu jalgade otsa sidund tritsud ja tritutas nüüd muretult mööda hoovi nendega. Üritasin nagu rusikaga vehkida, aga samas oli nagu pime ka. Ei teagi kas mu messidzh jõudis nagu pärale.

Kommentaare ei ole: