Koputasin naabri uksele ja küsisin pakki võid.
"Oota ma pole veel kohal!" karjus naaber toast.
Ootasin.
Kostusid sammud.
Hoidsin hinge kinni... süda põksus... sammud möödusid...süda põksus ikka.
Panin tule põlema, et näha kelle süda põksub.
Polndki kellegi oma.
Lükkasin jalaga veidi eemale, aga pärast kui pimedaks läks korjasin siiski üles - olen nüüd kuidagi südamlikum ka
MÕRA - IN MEMORIAM. 40 aastat hiljem.
2 nädalat tagasi

Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar