"Vabandage, ega te mu kana pole juhuslikult näind? Jätsin siia kuu aega tagasi ühe muna hauduma." Just selliste sõnadega pöördus üks päev turul minu poole üks vanem daame.
"Ega ma loll pole!" - märkasin taamal osavasti maskeeritud, valge põlle ja kirvega kriminaaljälituse töötajat.
Olin vait, kuid läbinägeva pilguga. Üks kulm asetses teise suhtes pisut viltu ja tõmbles.
Siis surusin huuled tugevamini kokku, tõstsin näpu ja ütlesin: "Muna juba kana ei õpeta!"
"Kas te kuulsite?! Kas te kuulsite?!" pistsid lihamüüjad kaagutama.
"Muna on ümar, aga muna maitsega" lisasin innustatuna esialgsest menust.
"IIIIISSSSAAAAAAND!" kriiskasid lihabeibed
"Munapea!" lisasin oma põhitrumbi
Kõik vakatasid.
Ainult üks tuvi nokkis betooni.
"Khm. Vabandust." ütles tuvi, avastaes, et kõik teda jõllitavad.
Väljas hakkas hämarduma
Mõtlesin, et päästan seltskonna ebamugavast vaikimisest: "Kas muuna süüüdant tunned saaa..."
Isa sokk on tagasi!
1 kuu tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar