Kuldnako puur sai jälle raske

Kaido varitses kangi all. Kaido käes oli reha - nii kaugele oli vereimejalik ühiskond suutnud noore mehe ajada!
Minutid venisid. Õhus oli tunda pinget.
"Ilmselt tuleb see liigsest õhuniiskusest" mõtles Kaido, vaadates kuidas katuselt nirisev vesi särises keldri seinakontaktis ja põles läbi.
Samal ajal juhtusid sealt mööduma kaks prouat.
"Nää laip!" ütles üks rõõmsalt teisele ja sikutas teise varrukatpidi lähemale.
"Laip raibe jah!" rõõmustas ka teine.
"Mis me nüüd teeme!?" küsis uuesti esimene, justkui ei suudaks oma esialgset õnne uskuda.
Kaido ohkas ja tõusis püsti.
"Minge metsa!" ütles ta prouadele. "Debiilikud! Ausõna."
"Debiilikud küll, aga meil on ID kaart" ütlesid prouad ja läksid oma teed.
Kohe, kohe oli algamas kevad