pealkirja ju polegi

Ükspäev otsustasime naise ja lastega, et hakkame parodeerima.
Kuna ma väga armastan parodeerimist, siis hakkasin kohe väga erutuma ja närveerima.
Samal ajal aga lapsed parodeerisid just agarasti Baskinit ja Lauri Leesit ja ma väga ehmatasin.
Pärast ma vaatasin ja imestasin, et kelle lapsed need on, sest meie omad ju magasid?
Ongi ühiskonnas imelik, et miks inimesed lubavad oma lastel niimoodi nagu käituda ja mõnitada? Ja osadel ju polegi lapsi tänapäeval, sest karjäär ja nii.
Minule teevad küll lapsed palju rõõmu. Alles eile naersime naisega nii et kõht kõver kui vanem poeg ei osanud korrektselt hääldada sõna dezavuuu, aga mis haridusest me räägime kui võõrkeelt ei oska?