Käo surm osa 2: Toivo naine tõuseb üles ja saab vihaseks

Toivo libises hääletult suurde tuppa. Tema käes helkis väheses kuuvalguses, mis pooleli avatud kardinate vahelt tuppa paistis, mõrvarelv. Toivo hüppas kui panter, hääletult tugitooli taha. Kiire pilk kellale näitas, et aega oli jäänud veel 15 sekundit. Toivo jooksis kikivarvul kella alla ja jäi ootele. Oli kuulda vaid kella vaikset tiksumist. tik-tak-Tik-Tak-TIK-TAK... ja siis ... kellast kargas välja kägu: "KUK...." jõudis ta veel hüüda kui läbi õhu vihises raske metallhaamer, mis purustas noore interpreedi pea ja maad võttis vaikus.Pimeduses oli märgata Toivo naeratust valgustav kuldhammas.
"Kas said selle raipe lõpuks kätte?" kostus teisest toast Toivo abikaasa unine hääl.
"Kellaga on OK!" vastas Toivo
"Noh, tule siis nüüd magama. Homme on tööpäev." ütles naine ja keeras külge.
Kahtlused võtsid maad noore mehe südames.
"Kas kägu pole äkki vaid ettur?" mõtles Toivo.
Naaberkorteri peldikust kostus vee peale tõmbamise heli, naaber rögastas ja vandus.
Toivo silmad lõid särama.