Viina mõjust alkoholile

Tegelt, sõbrad, on kevad juba käes!
Nää esimene toonekurg on juba kuskil otepääl ja laulurästas plärtsus jupp aega tagasi ka minu akna all. Niisiis elu hakkab jälle suuskadest inimestesse valguma. Seetõttu kutsun homme hommikul inimesi austusest kevade vastu tõusma umbes kella kümne paiku püsti ja olema kasvõi korrakski vait. Kes aga ei suuda see tõmmaku kopsud õhku täis ja laulgu. Just laul on olnud see, mis eestlased läbi raskete aegade vedand ja. Millega seoses meenub mulle üks mõistujutt eelmisest kevadest. Nimelt istusin ühe tuttavaga Adamsoni ja Toompuiestee nurgal pargil ning lasime õllel, mis on ühtlasi ka eestlaste rahvusjook, hea maitsta. Ühtäkki jooksis nina eest läbi väike Jörbergi näoga mees, ainult, et poole väiksem ja küsis, et kurat mehed, kus siis neid Metallica pileteid siin Tallinnas müüakse kurask ja sülitas. Vastasime, et teik it iisi men, mida päkapikkudel sinna asjagi. Väike Jörbergi näoga mees, ainult et poole lühem lükkas käed sügavamale taskusse ja tegi paar ähvardavat sammu meie poole ja ütles: " Noh, nooh, kas ma... kas nüüd...." Kummardusime lähemale, et paremini kuulda. Tundus, et väike Jörbergi näoga mees, ainult, et poole lühem hakkas tõesti noh, nooh, kas ma... kas nüüd....

Mis siis ikka
Tänan tähelepanu eest