Kuna meil tööjuures toimub igal reedel arutelu teemal piiride ületamine kunstis, ühiskonnas ja Iklas, siis nii ka seekord. Aga, et asi saaks veelgi huvitavam, olime kutsunud stuudiosse välisvaatlejaks ka kassi. Ütlen kohe algatuseks ära, et selle kassiga sai igavest nalja ma ütlen. Algatuseks istusime kõik diivanile ritta ja siis karjusime "Võib!" seni kuni keegi tuligi koridorist. Reeglid olid sellised lihtsad - see kes tuli, pidi loetlema kassi ja inimese vahelised erinevused ja siis kokkuvõtte tegema, aga keerukaks tegi asja see, et me ei öelnd, et mis mõttes. Seega jäi meil endal õigus suvaliselt mängijaid diskvalisfikatseerida. Iga kord kui mängija valesti ütles, võisime meie võtta lonksu viina. Ja ausalt öeldes, see on esimest korda elus, kus ma tundsin, et ma olen ilma viinatagi purjus.
Kuigi see oli vist sellest, et ma jõin ennast Karl Kalkuniks.
Isa sokk on tagasi!
1 kuu tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar