Mida me mäletame kolhoosiajast

Ärkasin hommikul hirmuhigipiisad otsaees, sest olin näinud und, et ma ei mäleta Arnold Rüütli volga registreerimisnumbrit.
Kogu pere oli ennast voodi ette üles rivistand. Nad vaatasid mind halvakspanuga.
"Noh" ütlesin.
Keegi ei vastand.
Aga keegi polnd ka küsind.
Lükkasin näpuga kõige lähemal olijat. Kõik kukkusid kolinal ümber.
"Doomino effekt!" mõtlesin.
Olen märgand, et meie tööjuure valvurionul on vanakooli karvamüts, ehk mutter peas. Tõenäoliselt pannakse ta ööseks sellepeale tagurpidi püsti - laadima.
Miks nad seda ometi mutriks hüüavad kui sellel on ilmsed kurepesa tunnused?