Onu Elmari eriti vanad püksid

Väike Mannu istus pliidi ees ja püüdis õppida. Aegajalt viskas ta pliidi alla kopsikuga vett - ajad olid karmid, küttepuid polnud. Väikese tüdruku silmis, mis üritased rasket keemiaõpikut mõista, helkisid pisarad. Hetketi pöbises ta midagi ja vibutas väikest, habrast rusikat. Ei olnud maapeal enam puid, puhast vett, ega loomi. Sööki nägi siinne kant viimati seitse aastat tagasi.
"Fakk!" mõtles väike Mannu "Ilgelt perse on see ökosüsteem ikka keeratud!"
Ta sülitas ja rüüpas kopsikust paksu õlist vett.
"Läheks ära - kaugele!" õhkas ta unistavalt kaugusesse vaadates.
Mannu peeretas ahju suunas ja lendas õhku.