Võid rajada puukoole lolliks minemiseni, aga puu jääb ikka puuks.

Minu vanaema armastas ikka padrunikestadest tulemasinaid nikerdada. Ükskord ütlesime lastega talle, et vanaema, missa neid sitanikerdisi muudkui teed, meie tahaksime ju hoopis pannkooki moosiga! Vanaema lasi käed rippu ja vaatas kaugusesse. Vaikselt, justkui kuskilt eemalt, hakkas üle vanaema huulte voogama vaikne imeilus lauluviis. Kuulasime kõik hiirvaikselt seda hingematvat heli. Ühel hetkel hakkas aga vanaema köhima ja kiruma, et kes kurat talle õhtul pudru sisse grammofoni sokutas. Saime kõik rihma ja kaks päeva aresti, vee ja leivaga.