31.7.06

Ei teagi nüüd

Olen kuulnud, et osad üritavad ennast tappa, süües ilmatumal hulgal aspiriini ja loputades seda viinaga alla.
Niisiis, arvestades, et aspiriini üht põhikomponenti salitsüüli või midagi sarnase nimega asja, saab pajukoorest, siis kui suure hunniku vanaks läind pajupõõsaid peaks ära sööma, et sama tulemus saada?
Või oleks lihtsam kive süüa?
Ilma viinata?
Või üritada botaanika aias pajusi süüa ja loota, et turvamehed sind surnuks peksavad?
Üldse, milleks nii mõttetult palju raha kulutada igasuguse relva- ja sõjatehnika peale kui võiks saata kummagi poole sõdurid hoopis pajusi sööma? Või kive?
Siin on konflikt peidus ma ütlen!
Inimene seisab iga päev valikute ees

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ai,kuradi hea.
Alguses avastati seened ja nendest sai niipalju kaifi,et keegi ei viitsinud botaanikat edasi uurida.

Lemmi ütles ...

Tartu botaanikaaias kasvab minu teada ogaõun kah. pakun välja, et see on tunduvalt efektiivsem kui pajuoksi närida...

Jubejuss ütles ...

Jah, aga sõjad on ju kannatlikkust nõudvad asjad ja kui kohe kiirelt surma saada, pole see ju mingi korralik sõda, vaid aatomirünnak vms.
Seepärast ongi ogaõun botaanilise maailma aatompomm ja Tartu botaanikaaed potensiaalne Hiroshima

Arkadi Zuk ütles ...

Sõda. Ma ütlen. On üks kahe otsaga asi. Ükskord võib ta kasu tuua aga teinekord võib tast ka palju abi olla. Võtame naäteks kasvõi Hutude ja Tutside sõja.

Jubejuss ütles ...

Võtame kasvõi!