Oh Edmund, miks sa ometi Rootsi omal ajal põgenesid? Berliin on ju alternatiivikute City!

Kord istusime lastega trepil ja ma mängisin neile akordioniga midagi Chopin´i.
Korraga näitasid lapsed näpuga kusagile ja küsisid täis elevust: "Isa, isa, kes see on?"
Vaatasin osutatud suunas, kuid ei näind kedagi.
Musitseerisin edasi. Ühtäkki näitasid lapsed teises suunas ja jälle: "Isa, isa, kes see on?"
Vaatasin, kuid ei näind ikka kedagi.
Tasapisi kogunes meie ümber rahvast ja lapsed muudkui näitasid ja küsisid. Kõik vaatasid, kuid ikka ei midagi.
Kui piisav hulk rahvast oli kogunenud, andsime lastele tappa.