Kust mina tean, aga ka sitta

Telefon helises. Võtsin vastu.
"Tere! Kas ma pitsat saaksin tellida?" küsis teises otsas tütarlapse häälega tütarlaps
"Võib küll nii olla" vastasin asiselt
"Millist ma saaks?" küsiti edasi
"AA. Hm." sügasin kukalt "Aga millist ise sooviksite?"
"Kas teil paprika ja kanaga on?"
"Oodake palun korra" ütlesin ja läksin kööki. Tuhlasin natuke aega külmikus ja vaatasin ka kappidesse. Aga polnud mingit pitsat, mida oli ka arvata.
"Ei olegi pitsat!" ütlesin uuesti torusse
"Aga mida te siis õige ... või mis, mis pitsakoht te siis üldse olete" öeldi nüüd juba pisut ärritunult torusse.
"Oodake palun veel korra liinil" ütlesin ma ja läksin õue. Tegin pisut nõutult paar tiiru ümber maja ja mõtesin, et mis pitsa kohas ma siis asun õieti. Kas teeb keegi rumalat nalja või? Läksin igaks juhuks toas uuesti ka peegli eest läbi, aga ei midagi.
Võtsin uuesti toru, aga teisel pool oldi juba ära pandud.
Kas peaks igaks juhuks varupitsat kodus hoidma hakkama?