Keelt peksa kevadel, kõrvu vahetpidi!

Käisin jälle eila maal. Maal on lahedad külamutid, kes mõnuga keelt peksavad. Astusin ligi ja soovitasin neile uusi põhja-eesti nippe sellest valdkonnast. Ütlesin, et keelt ei pea mitte ainult peksma, vaid võib sundida teda ka mingit suvalist hööveldamata puud lakkuma. Näitasin ette ka. Üks mutt, kelle keel oli pärast kõige pinnulisem sai mult tänutäheks suudluse. Nüüd olen ka orbiti püsiklient. Lisaks olen püsiklient veel ka poes, kodus, tööl ja puhkehetkel ja poes. Aga kokkuvõtvalt ütlen seda, et tark part ei mune igasse külla oma mune, sest siis ei pea ka hiljem niipalju kaagutamist kuulama.
Punkt.

P.S.
Viimane vanasõna tähendab, et õpeta vanamutid puud lakkuma, jooksevad nad sul pärast keeled ripakil sabas