Toivo isa

Reede hommikul vara helistati ukskella.
"No mis, no kur...!" Lõpuks ajasin end jalule ja läksin uurima.
"Kes seal on?!" küsisin läbi ukse kurjalt. "Meie!" vastati ukse tagant.
Ootasin.
"Ei ole meie!" hüüdsin kurjalt.
Vaikus.
Olin samuti vait. Veidi ajapärast tegin ukse lahti. Seal seisid kolm räpakate riietega last. Silmitsesin neid teravalt.
"Noh, laulge siis need oma laulud ära!" torisesin ma.
Lõpuks proovis üks peene häälega: "Püü-üüha ööö, õnn-nniis-tuud..."
Läksin kööki ja leidsin külmkapist ühe purgi frikadellisuppi.
"Sähke!" ütlesin "Ja katsuge, et kaote!"
Kuulasin kuidas nad minnes trepil arutasid: "Toivo on vist ikka veel maal..."
Vaatasin kalendrit - mis kuradi Mardipäev, alles 13. august ju!
Läksin tagasi magama.