Ükspäev toimus Palladium Cup. See on siuke üritus, kus on hobused, aga peale selle räägib üks mees mikrofoni sisse nii, et see on üle Hiiumaa igassse nurka võrdselt kuulda. Viibisin metsas ja pidin Juhaniga käima pidevalt vaatamas, et kus see onu on. Õnneks oli seeni. Pärast õhtupoole tundus, et hobused laulsid. Selles on alati midagi igavikulist. See on kui vaataks iseennast peeglist aga suu ei liigugi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar