Nii nagu loodus, ei oska keegi teine

Käisime onuga metsa tegemas. Päev aega ragistasime nii et pilpaid ja higi lendas (ja üks külamutt). Õhtul viskasime saed ja kirved nurka (üks külamutt sai pihta) ja vaatasime, et kui suure metsa tegime. Aga mingi tavaline nõukaaegne majajunn oli välja kukkund. "Ptüi, kurrat!" sarjas onu. "Fakk!" lisasin moodsat elementi. ("Juu-maal suull lää-he-mall" laulsid külamutid rõõmust peene häälega). Läksime ja ei vaadand enam kunagi tagasi. Onu surigi kange kaelaga.