Õppisime keemiatunnis Süütevedelik Light´i tegema

Ükspäev jõime hoovis õlut kui ühtäkki tõstis meie maja Aivar tähtsalt sõrme ja teatas, et nüüd hakkame indiaanlasi mängima!
Mõeldud tehtud!
Olles kokkuleppinud, et kohtume poole tunni pärast siinsamas, lidusime kodudesse riietuma.
Poole tunni pärast, nii nagu kokkulepitud, olidki kõik tagasi - kellel uhke kirves vöövahel, kellel äge sulestik peas, kellel kirju vöö ja vägev sõjamaaling. Ainult Kaidol oli padi peas, sest ema ei lubanud tal padjast eraldi sulgi võtta. Naersime nii et kõht kõveras ja ma teatasin teistele indiaanlastele, et nii lõbus pole juba tükk aega olnud ning peeretasin kogemata. Nüüd naersid teised indiaanlased ka. Kuid Aivar tõsines ja ütles, et indiaanlased ei peereta, vaid skalpeerivad. Mõistsime kohe, et Aivar on meie pealik.
Siis ütles Aivar sosinal: "Vaadake, kahvanägu!" ja näitas esimese korruse aknale uudistama tulnud meie maja vanamutti. Noogutasime ja hiilisime naabrimutile seljataha. Seal me siis kõik olimegi - mina, Kaido, Aivar, Lembit, Margus ja Anu. Hiljem õhtul kodus mõtlesin, et huvitav, et... ja juba ma magasingi norinal