Kui me väiksed olime siis ronisime ikka öösiti vanaema aknalauale ööjutte kuulama. Alati kukkus keegi ka aknast välja, aga eks vanasti sündiski lapsi palju aga suri ka. Vanaema aknaall oli kapsapõld ja kui isa hommikul kalalt tuli siis oli tal sageli ka mõni kapsapõllult nopitud rabelev pärdik kaenlas. Sealt need kurejutud kapsalehest. Aga meile oli ju vanema juba lugenud "Avameelselt Abielust". Naersimegi siis omaette, et vanemad on ka ikka ühed parajad pärdikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar