Üksvahe oli meil kombeks kahurite peal istumas käia ja seal siis aega surnuks lüüa. Kord olime jälle oma brigaadiga pärast rasket tööpäeva seal kui korraga tõusis Ants ja hakkas Iisraeli hümni laulma. Kargasime ka kõik teised kiiruga püsti ja hakkasime mitmehäälselt kaasa laulma - jumal kui ilus see oli.
Nojah, hiljem kui suroff juba sadama hoonete vahele kadus jorutasime niisama midagi.
Meie eestlased olemegi kõva laulurahvas, aga vahest tahaks ju rihma lõdvemale ka lasta.
Nii avastasingi, et kannan trakse hoopis.
Isa sokk on tagasi!
1 kuu tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar