Surmast kasu kah

Kuna pärast suvist puhkust on rahaline olukord just selline nagu ta on siis otsustasime möödund nädalavahetusel traditsioonilise pereürituse mõnes avalikumas ja rahvarohkemas, aga odavamas kohas korraldada. Valik langes kellegi isamaasõja veterani matuste kasuks. Käskisin lastel kõhud kõvasti täis süüa, et hiljem enam ei anta ja mis neil pärdikutel niisamagi passida.
Kogu üritusest jäi üldjoontes positiivne mulje. Mängis akordion ja lauldi. Mees kes tahab igas pulmas peigmees olla oli mingis kastis. Õnneks oli ta prillikandja ja sain temaga klaasid kokku lüüa. Surusin ka kätt ja õnnitlesin. Kuna soovijaid oli vähe siis sooritasin avavalsi pruudiga mina. Peab ütlema, et KGBiitide prouadel on märjad silmad, aga tugev piht!
Kuna olime lõpuks ka veidi vindised, siis jätsin auto bussi ja läksime jala koju.