Oi kui meeniline see kirik on

Arved marssis käed seljal tähtsalt mööda kontorit.
"Kõik sujub" õhkas Arved rahulolevalt.
Ta läks sekretäri laua juurde ja jäi heatahtlikult sekreäri vaatama.
"Noh Pille" ütles ta reipalt "toksid kirjutada jah?"
Kuid sekretär puhkes nutma.
"Mis nüüd? Mis juhtus?" kohkus Arved
"Aga minu nimi on ju hoopis Tõnu!" ütles sekretär ahastades.
"Sooooh!" vastas Arvet ja lasi pikalt vilet. "No siis on klaar. Kas oled samuti suur jalgpallisõber, nagu paljud meie firmas?"
"Ei ma olen vist ikka Heino" pöbises sekretär omaette imestades.
"Mida?" küsis Arved veidi vaiksemalt.
Väga paljud tõusid austusest püsti ja keegi isegi plaksutas. Nüüd vaatasid kõik hoopis teda imelikult.