Minu vanaema kultiveerib naabrimeest!

Eelmisel suvel üritasime koos tädipoegadega vanaema Bellarussile hääli sisse ajada.
Nimelt kuuleb meie vanaema mingeid hääli. Meie ei kuule küll midagi. Tädipojad käisid kord isaga loomaaias, kus elevant neile kõrva peale astus, aga mina ei tahagi lihtsalt midagi kuulda.
Pärast mitmekordset proovimist pidime ikkagi nentima, et Bellarussi näol on tegemist nõukogude tehnikaga ja selle sisse hääled ei lähe. Siis panimegi hoopis vanama sinna sisse. Ja õige ka - las mutt künnab vähemalt, selle asemel, et võtaks toas väärtusliku telekavaatamise ruumi ära!
Pärast tuli naabrimees, kes on joodik ja sellel oli nägu üles küntud.
Naabrimees küsis kurjalt, et mis nüüd teeme siis, et nägu ju üles küntud?
Ütlesime, et nüüd hakkame kultiveerima!
Aga otsuse, et kartulit me ei pane, võtsin vastu mina, sest ma ei usalda seda naabrimeest. Ja pealegi ma ei kuule midagi.